Pistist võtnud Kihnu eksvallavanem hindab oma kohtusaagat ebaseaduslikuks

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei video: Johannes Lease kinnipidamine.
Politsei video: Johannes Lease kinnipidamine. Foto: Reporter.ee

Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) otsustas, et kõigis Eesti kohtuastmetes pistisevõtmises süüdi mõistetud Kihnu endine vallavanem Johannes Lease õigusi on kohtumenetluse käigus rikutud, mees ise leiab, et seetõttu on kogu tema kohtusaaga ebaseaduslik.

«Prokurör tegi mulle kolm korda ettepaneku, et oh pole midagi, me teeme sulle paar-kolm tuhat krooni trahvi ja kogu lugu. Mina ütlen, et no saage aru, ma ei ole puutunud ühtegi rahatähte. Ma ei ole küsinud ega nõudnud mitte kellegi käest ja nüüd ma ütlen, et kuule ma võtsin pistist 2000-3000 trahvi. No see ei ole võimalik!» rääkis Lease Reporter.ee video vahendusel.

Ettevõtja Taivo Luigele määrati pistise andmise eest 1,5 aastat tingimisi. «Mina olin selle otsusega rahul.»

«Ta ise nõudis pistist. Esimene kord sadama tormikahjustuste likvideerimisel ja teine oli kohaliku muuseumi renoveerimisel,» tunnistas Luik.

Kõik need sündmused toimusid 2005. aastal. Tänaseks on EIK teinud otsuse, et Johannes Lease kohtupidamisel rikuti tema inimõigusi. Uudise pealkiri meedias oli lihtne – Euroopa Kohus mõistis Lease õigeks. Võis jääda mulje, nagu oleks Lease Euroopa Kohtus just pistise võtmises õigeks mõistetud.

«Kindlasti ei tühista EIK ühtegi liikmesriigi kohtuotsust. Ma väidan täna, et Johannes Leas on süüdi mõistetud pistise nõudmise ja pistise saamise eest. Ta on rahapakkidega kinni peetud ja Eesti riigi mõistes on ta süüdi mõistetud kriminaalkurjategija,» ütles Pärnu maakohtu esimees Rubo Kikerpill.

Vandeadvokaat Aadu Luberg selgitas, et juriidiliselt on Leas süüdi mõistetud isik, kuid kes on mõistetud süüdi sellise menetlusega, mille käigus rikuti oluliselt ja selgelt tema kaitseõigusi.

«See tähendab minu arusaamist mööda seda, et kogu see kohtusaaga on olnud ebaseaduslik,» ütles Leas.

EIK leidis, et 2005. aastal ei peetud Eestis kinni võrdse kohtlemise põhimõttest, sest Leasele ei võimaldatud ligipääsu kõikidele jälitustoimikutele.

Kikerpill selgitas, et täna on riigikohus andnud täpsed juhised, kuidas protokollida - öelda täpselt välja, mida sa vaatasid, mis kuupäeval, mitu lehekülge, mis sisu oli, kes loa andis jne.

Viis aastat tagasi nii täpseid reegleid polnud. Kui palju keegi materjale nägi, jäi lihtsalt detailselt dokumenteerimata. Nii saidki Leas ja tema kaitsja kohtus õiguse, väites, et pole saanud jälitustoimikuga tutvuda. Kas ka tegelikult materjali nähti või ei nähtud jääbki teadmata, sest osapooled on sellest erinearvamusel.

«Me ei ole tänase päevani näinud jälitustegevusega kogutud kõiki materjale. Muu hulgas ei ole me ju saanud siis ka anda nii-öelda juriidiliselt lõpuni põhjendatud seisukohta, kas meie arvates jälitustegevus oli seaduslik või mitte,» ütles Luberg.

Politsei juurdlust vedanud Mehis Metsa sõnul said Johannes Leas ja tema kaitsja tutvuda kõikide materjalidega, mis olid kohtule esitatud.

«Nad käisid korduvalt meie majas seda tegemas ja vaatasin oma alles olnud dokumentidest ka järgi, et üks viimane tutvumisi, mis oli meil kokku lepitud Johannes Lease ja tema kaitsjaga oli 16. oktoober 2007, kuhu nad ei ilmunud,» rääkis Mets.

«Politsei ilmselt oleks pidanud siis vormistama nende dokumentide osas, mida ta avaldas isikule ja milliseid mitte, mingi nimekirja ja selle kohta vastava allkirja võtma. See oleks kindlasti lahendus olnud. Kuivõrd seda tänasel päeval pole, siis tuleb meil uskuda seda juttu, mis süüdistatava poolt täna on ette pandud. Loomulikult on EIK see, kes on öelnud, et selline praktika Eesti riigi poolt on vale ja see on ilmne suunis, et Eesti riik peab oma praktikat selles osas muutma,» rääkis Kikerpill.

Lease menetlustoimikud kaaluvad kokku kümmekond kilo. On olemas süüd tõendavad tunnistajad, heli- ja videosalvestised. Ometi on vandeadvokaat leidnud jälitusseaduses üles inimõiguste vastased punktid, mis ei pese Leasi süüst puhtaks, kuid kohustab Eesti riigil Leasele tekitatud moraalse kahju eest välja maksma kokku 8200 eurot. Lisaks annab otsus võimaluse kaevata asi edasi riigikohtusse.

Tõenäosus, et EIK lahend toob Leasile veel õigeksmõistva otsuse on Kikerpilli sõnul olemas küll. «Kui selle otsusega isik soovib minna riigkohtusse, siis temal see õigus on. Kas see asi menetlusse võetakse, seda otsustab juba riigikohtu vastav kolleegium. Ja kui võetakse menetlusse, siis kaalutakse uuesti kõiki tõendeid,» ütles Kikerpill.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles