Rahandusminister Ivari Padari sõnul on eile Stenbocki majas toimunud kohtumisel opositsioonierakondade, tööandjatele ja ametühingutele esitatu baasinfot, millest lähtuvalt tuleb pärast 8-miljardilise kärpe tegemist üle vaadata kogu riigieelarve maksubaas.
«Küsimus ei ole ju tegelikult ainult selles 8 miljardis, mis praegu tuleb kärpida, vaid 15 miljardi küsimuse lahendamises. Esialgse kärpega me jõuame alles Maastrichti 3 protsendi kriteeriumi piirile,» märkis Padar, kirjutas Aripaev.ee.
Kui eile tulid opositsioonierakonnad ja tööandjad välja tulumaksumäärasid puudutavate muudatusettepanekutega, ütles Padar, et selles küsimuses on otsus endine – kuni euro tulekuni tulumaksu ei muudeta.
«Mis saab edasi - oleme ausad - me peame oma maksubaasi üle vaatama. Nende maksude tõstmisest, mis majandusele suures plaanis ruineerivalt mõjuvad, me rääkida ei saa. Kuid teemaks on maksud, mis majandust ei laasta ja aitavad riigieelarvesse stabiilsust tuua,» rääkis Padar.
Samas oli ta kindel, et kõik need maksumuudatused, mis mullu kalevi alla pandi, võidakse pärast eelarve kärpimist kaheksa miljardi võrra uuesti arutusele võtta.
«Meil tuleb paralleelselt ju tegeleda ka 2010. ja 2011. aasta eelarvega, sest asi pole ju vaid selle aasta eelarves, vaid eelarve struktuuris,» selgitas rahandusminister.
Kaheksa miljardi suurune kärbe peaks riigieelarve maandama Maastrichti defitsiidikriteeriumi piirile. See jääb pidama siiski vaid juhul, kui majanduslangus ei osutu praegusest mustast stsenaariumist suuremaks, mille järgi majandus sel aastal üle 8,9 protsendi ei kuku.
«Kui olud peaksid sellest stsenaariumist veelgi ekstreemsemaks minema, tuleb uued otsused teha,» nentis Padar.
Hetkel tuleb tema sõnul riigi üldise stabiilsuse tagamiseks teha otsused, mis tagaks, et õpetajate palgad ja pensionid saaks õigel ajal makstud, kriitiline infrastruktuur toimiks, inimesed saaksid tervishoiuteenust.
«Selle kõige kõrval on väga oluline, et eelarvedefitsiit ei läheks üle normaalsuse piiride, olgu olud kui hullud tahes! Sest fiskaalstabiilsuse ja riigi usaldusväärsuse tagatiseks on euro kasutuselevõtt,» rõhutas minister taaskord Eesti esieesmärgi olulisust.
Eelarvesse jääv puudujääk, mis sama suur kui tehtav kärbe, on plaanis katta laenuraha ning reservidega. Padari sõnul ei jää puutumata ka stabiliseerimisreserv.
«Mingi osa stabiliseerimisreservi kasutamine, et rahavoogusid paindlikult planeerida, pole üldse välistatud. See on mingitel aegadel väga mõistlik. Praegu pole see veel aktuaalne, aga rääkides aasta teisest poolest ning ka paarist järgmisest aastast, on selge, et kõik reservid on laual,» möönis Padar.
Selle tingib tema sõnul rahavoogude perioodilisus, kus teatud kuudel on väljamaksed alati suuremad - veebruaris-märtsis tulumaksu tagastused, mais-juunis õpetajate suviste rahade väljamaksmised.
Padar ütles, et konkreetseid kokkuleppeid laenu võtmiseks veel ei ole, kuid riskide hajutamise kontekstis on ka see mõistlik valik.
Konkreetsete infrastruktuuriobjektide finantseerimiseks on Euroopa Investeerimispangast võimalik laenu saada ka ülimalt soodsa 2,7 protsendiga, kuid rahandusminister rõhutas, et võimalused, milleks sellise «lillelise» intressiga laenu kasutada saab, on väga piiratud. Ka nende rahade osas konkreetseid läbirääkimisi veel ei peeta.
Murelapseks on endiselt kohalikud omavalitsused, kes eelmisel aastal ennast miljardi krooniga lõhki laenasid. Kuigi Padar püüdis veel sügisel omavalitsustega vorstikaupa teha, et sel aastal jääks nende laenulimiit 200 miljoni piiridesse, ütleb reaalsus, et ka sellel aastal võib omavalitsuste defitsiidiks miljardiline number kujuneda. Osalt tuleneb see omafinantseeringu vajadustest eurorahade kasutamiseks, paraku läheb osa laenurahast enne kohalikke valimisi muude «heade» asjade tegemiseks, millega rahandusminister üldse rahul ei ole.
«See, et mõnedes omavalitsustest tehakse laenurahadega teise või kolmanda järgu projektidega ja selle katteks peab minema näiteks õpetajate või arstide palga kallale, see ei ole teema. See on ülimalt vastutustundetu,» oli Padar rahulolematu ja lisas, et omavalitusejuhid peaksid selle peale mõtlema, et ka pärast valimisi tuleb nendes omavalitsustes edasi elada.
Pääsetee on Padari sõnul üks – tuleb vastu võtta kohalike omavalitsuste finantsjuhtimisseadus, mis tänase seisuga on pooleks aastaks riigikokku toppama jäänud.
«Siin ei ole küsimust – see seadus tuleb rakendada. Selle seaduse pealt peab rahandusministeerium saama volitused kas kooskõlastada või mitte kooskõlastada omavalitsuste laenusid,» selgitas Padar, kelle sõnul on õnneks märke, et see seadus hakkab uuesti liikuma.
«Kõik senised kahtlejad on hakanud kõrvatagust kratsima. Minu seisukoht on, et see tuleb kiiresti vastu võtta ja ma usun, et koalitsioonipartnerid mõistavad seda,» avaldas Padar lootust.
Täna õhtul istusid koalitsioonipartnerid taas hiliste õhtutundideni koos, et viimased lahtised otsad kokku sõlmida.
«Ma tahan, et tänasel ööl vastu homset jõutaks võimalikult kaugele ja ma töötan selle nimel, et homme kell 16 oleks valitsusekabinetis letis poliitilised otsused, mis tuleb valitsuses kinnitada,» oli Padar resoluutne.
«Ega aeg ei halasta. Tänaõhtune kokkusaamine on väga olulise tähtsusega,» lisas minister.