Tehnika koondamine tooks kokkuhoidu

Argo Ideon
, poliitika- ja majandus­analüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui laevastike kaldabaaside ühendamiseks on esimesed otsused tehtud, siis kopterite kokkuviimise üle läbirääkimised käivad.
Kui laevastike kaldabaaside ühendamiseks on esimesed otsused tehtud, siis kopterite kokkuviimise üle läbirääkimised käivad. Foto: Toomas Huik

Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on merebaaside ühendamises esimesed sammud tehtud, lennumasinate üle aga käivad läbirääkimised. Need puudutavad eelkõige kaitseväe ning politsei ja piirivalveameti (PPA) helikoptereid, mille tulevikus on selgusetust palju rohkem kui riigilaevade puhul.


Avalikkusele kättesaadavas dokumendis, uue sõjalise kaitse arengukava koostamise ülesandes nenditakse, et helikoptereid vajavad nii PPA kui kaitsevägi, kuid selleks ei pea arendama kahte eraldi süsteemi, vaid vahendeid tuleb kasutada ühiselt. Asja arutab siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi töörühm.

«Kui vaadata PPA lennusalga töö iseloomu, siis seal on suur protsent lendudest meditsiinilennud,» sõnas Raidma. «Kui nüüd edasi vaadata, kes näiteks meie naabrite juures ja vana Euroopa riikides neid lende teevad, siis need on tsiviilkopterid.»

Seega saaks kaitsevägi ühendamisel endale ülesande, millega harilikult sõjavägi ei tegele. Teistpidi oleks ühendamine – liigutades sõjaväekopterid tsiviiljuhtimise alla – Raidma sõnul mõeldav otsingu- ja päästeülesannete osas, mida PPA nagunii teeb. Puhtsõjaliste ülesannete puhul aga tekiksid suured küsitavused.

Raidma hinnangul on kõige tähtsam, et tehnikat teenindav taristu oleks ühtne, sest just niimoodi saab raha kokku hoida.

Kolm sadamat

Laevastike teenindamise kohti on riigil Tallinnas samuti liiga palju. PPA-l on sadam Süsta tänaval, kaitseväel on mereväebaas Miinisadamas, majandusministeeriumi alla käival veeteede ametil on Hundipea sadam.

Uue sõjalise kaitse arengukava koostamise ülesandes tõdetakse, et laevastike suurust arvestades oleks võimalik neid kõiki teenindada ka ühest kohast. Kõigile ametkondadele on tähtis, et merel toimuvat jälgitaks, kuid see ei tähenda, et Tallinnas peaks tegutsema kolm mereseirekeskust, mis kõik on ööpäev ringi mehitatud.

Laevastike puhul on esimesed otsused kaldabaaside ühendamiseks juba tehtud, 16. veebruaril arutas valitsus seda teemat kabinetiistungil. Seal käsitletud dokumendid on salajased, kuid kaitseministeeriumi kinnitusel on põhimõtteline otsus sündinud. Laevastikud koondatakse Miinisadamasse, kus kõigile neile on piisavalt ruumi.

Otsus juuni lõpuks

Kaitseminister Mart Laar rääkis veebruaris briifingul, et valitsuses oli arutusel kolm varianti: koondada laevastike kaldabaas Miinisadamasse, viia ühinemine läbi Süsta tänava sadama baasil või säilitada praegune olukord.

Miinisadama kaide uuendamist alustas riik 2006. aastal. Selleks ajaks oli sadam täiesti vananenud. Tegemist on ka Eesti ainsa sõjasadamaga. Lõplik otsus, mis sisaldab ka rahalisi arvestusi, tuleb teha juuni lõpuks. Kaldabaaside ühendamine ise peaks toimuma 2014. aastaks.

Peale dubleerimise vältimise ja parema ressursikasutuse, mis hõlmab ka riigi õhusõidukeid ja laevastikke, tuleb uues sõjalise riigikaitse arengukavas lahendada veel neli suuremat probleemi.

Need on eri ametkondade võimete väljaarendamise prioriteetide paikapanek, riigikaitse pikaajaliste arengueesmärkide sidumine ressurssidega, Eesti võimalike ohustsenaariumide kirjapanek ning määratlemine, milline on Eesti suutlikkus osaleda rahvusvahelistes sõjalistes ja mittesõjalistes operatsioonides. Põhiline avaldatud eesmärk arengukava koostamisel on riigi ressursside parem kasutamine.

Uus sõjalise kaitse arengukava

•    Praegune sõjalise kaitse arengukava kinnitati 2009. aastal. See pidi kehtima 2018. aastani.

•    Vahepeal on riigikaitse mõistet aga oluliselt laiendatud. Peale kaitseväe peavad riigikaitseülesanded olema kõigil ametkondadel.

•    Tegemist on ühe põhjalikuma riigikaitse senist ülesehitust ümber korraldava dokumendiga, mis alustab sisuliselt nullist – nii pannakse kirja, millised ohud Eestit ähvardavad, mida saaks nende maandamiseks ja ärahoidmiseks teha, milliseid võimeid on Eestil selleks tarvis, milliseid ressursse meil on nende võimete väljaarendamiseks kasutada. Samuti mida on mõtet üles ehitada Eestil endal ja mida saaksime NATO käest.

•    Uus sõjalise kaitse arengukava peab valmima 2012. aasta detsembriks ja see on mõeldud aastateks 2013-2022.

•    Dokumendi koostamisse kaasas kaitseministeerium terve rea teisi riigiasutusi ministeeriumidest keskpangani välja.

•    Paralleelselt koostab kaitseministeerium rohelist raamatut ehk mõttepaberit sellest, kuidas ühendada praegused rahuaja ja sõjaaja riigikaitse seadused üheks seaduseks. Ka see muutus kajastab uut mõtlemist, et riigikaitse pole üksnes kaitseväe ülesanne. Uus seadus on kavas vastu võtta 2013. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles