Suurim kärbe puudutab avalikku sektorit

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lauri Kulpsoo

Võimuliidu kokkulepitud 8,08 miljardi suurusesse eelarvekärpesse annavad suurema osa avaliku sektori kulutuste vähendamine 10 protsendi võrra ja kavandatud 14 protsendi suuruse pensionitõusu vähendamine 5 protsendile.


Avaliku sektori tegevus- ja personalikulude vähendamine 10 protsendi võrra annab kokkuhoidu ligi 1,49 miljardit krooni, millele lisandub 150 miljonit krooni riigile kuuluvate äriühingute palgakärbetest.

Pensionitõusu vähendamine planeeritud 14 protsendilt 5 peale võimaldab kokku hoida 1 miljard 146 miljonit krooni.

Kaitsekulude kärpimine vähendab riigi kulutusi 650 miljoni krooni võrra ja kütuseaktsiisi vähemlaekumine teehoiule kuluvat raha 600 miljoni krooni võrra.

Kohalikele omavalitsustele laenupiirangute kehtestamine annab säästu ligemale 500 miljonit krooni. Plaanis on vähendada ka kohalikele omavalitsustele mineva tulumaksu osa 7 protsendi võrra, mis annab omakorda säästu 675 miljonit krooni. Kohalike omavalitsuste teehoiukulud vähenevad aga 200 miljoni krooni võrra.

Arengufondi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse liitmine võimaldab kokku hoida 325 miljonit krooni. See tähendab, et riigi bilanssi tulevad tagasi Telekomi aktsiad.

Seoses SKP langusega väheneb automaatselt ka Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse 170 miljoni krooni võrra. 

Eelmisest aastast üeltulevate kulude ärajätmine annab kokkuhoidu 223 miljonit krooni ja eealrvesse juba kirjutatud eraldi riigiasutuste tegevuskulude kärbe 500 miljonit krooni. 

Tasuta haiguspäevade viimine praeguselt esimeselt päevalt kolme peale ja järgneva viie päeva haigushüvitise panemine tööandjale annab kokkuhoidu 456 miljonit krooni. Sotsiaalmaksu vähema laekumise tõttu väheneb 469 miljoni krooni võrra ka haigekassa ravieelarve.

Hasartmängu laekumine väheneb 85 miljoni krooni võrra. 

350 miljoni krooni võrra piiratakse keskkonnainvesteeringute keskuse riigieelarvest rahastatavaid programme, 100 miljoni võrra väheneb aga riigi omapanus ELi rahastatavatesse põllumajandustoetustesse.

Täpsed kärpesummad selguvad pärast 2009. aasta riigieelarve muudatuste vastuvõtmist riigikogus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles