Sünnitusmajad kihavad kevadiselt

Pelgulinna sünnitusmajas on tänavu sünnitajaid olnud üldse veidi enam kui mullu samal ajal. «Praegu on sünnituste tippaeg tõesti. Nii ta kipub olema, et märts-aprill on suhteliselt rahvarohked,» rääkis kvaliteedijuht Eva-Kaisa Zupping, lisades, et eelmisel aastal jäi selline kevadine tipphetk mingil põhjusel ära. «Sel aastal on keskmiselt olnud üks sünnitus iga päev rohkem kui eelmisel aastal.»

«Mõni päev sünnib 6 last, mõni päev 16 või isegi 18 last, aga keskmine on 8 lapse piires,» kirjeldas ta sündide arvu nende majas. Ruumipuudust tema sõnul aga sünnitusmajas hoolimata tippajast ei ole tekkinud. «Meil on 8 sünnitustuba. Kui on sellised latentsperioodid, siis saab paigutada naised sünnieelsesse osakonda, siis polegi õige olla sünnitustoas. Nii et seda probleemi, et sünnitama tulnud naist kuskile panna pole, küll ei ole, võivad julgesti tulla,» rääkis Zupping.

Ka sünnieelses osakonnas on ühe- kuni kolmekohalisi palateid, kus saab sünnituse lähenemist oodata, samal ajal jälgivad selle kulgu arstid ja ämmaemandad. Ka vanemämmaemand Heli Rannu ütles, et jutt, nagu ei pruugi iga sünnitaja omaette tuba saada, on pigem linnalegend.

Reede hommikul, kui Postimees Pelgulinna sünnitusmajas käis, oli parasjagu neli sünnitustuba hõivatud. Ühest, mille taga seisis selgelt ärevil mees, kostis sünnitaja valjuhäälseid presse, teisest toast hakkas aga kostma uue ilmakodaniku esimene nutuhääl.

Korrus kõrgemal perepalatis puhanud, neljapäeval poja vanemateks saanud Markus ja Britta Hoovi ütlesid, et ruumimuret neil sünnitusmajas ei tekkinud – kohe varahommikul saabudes viidi nad vanniga sünnitustuppa, kus päeval kell 13 nende esiklaps sündis. «Tuleb nii välja jah,» naeris Britta vastuseks küsimusele, kas tegu on jaanipäeval eostatud lapsega. «Tükk aega olime proovinud, ju siis jaanipäeva aeg mõjus hästi.»

Kolmapäeval oma esimese lapse Mattiase sünnitanud Riina Riistop oli enne sünnitusmajja tulekut mures, kas ikka perepalateid jätkub, sest oli kuulnud, et sünnitajaid on kevadeti palju. «Sattusime õigel päeval tulema,» arvas ta. «Saime vanniga sünnitustoa ja suurepärane oli, et pärast saime ka perepalati, sest mul endal tekkisid väikesed komplikatsioonid ning ma ei olnud võimeline ise kohe olema lapsega koos, siis issi sai olla. Kui ta oleks pidanud koju minema, oleks olnud kehvasti,» rääkis Riistop.

Praegu on perepalateid jätkunud, sest sügisel avati Pelgulinnas terve uus korrus 10 perepalatiga. «Kui aga viskab ootamatult palju, siis võib juhtuda, et tuleb mõni tunnike pärast sünnitust oodata, kuni eelmine koju läheb ja palat ära koristatakse,» ütles Zupping.

Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas oli neljapäeva seisuga märtsis sünnitatud 233 last. «Sünnituste arv võib päevade lõikes kõikuda mitu korda, päevad on väga erinevad. Kui ka mõnel päeval perepalatid napib, siis kohe järgmisel päeval need vabanevad,» rahustas naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe. Tema sõnul on sel aastal kokkuvõttes sünnitusi siiski pisut vähem kui eelmisel aastal - aasta algusest 42 võrra.

Ta tõi näited viimastest päevadest, kus näiteks esmaspäeval sündis vaid 5 last, kolmapäeval aga 14 last. «Paar aastat tagasi oli rekordpäev 24 sünnitust, sellist pole enam olnud,» lisas ta.

Tartu sünnitusmajas on aga olukord sel kevadel rahulik. «Kui reeglina on märts-aprill sünnituste tippkuud, siis sel aastal tuleb sünnitusi ilmselt natukene vähem. Praeguse seisuga on märtsis sündinud 123 last, aga eelmisel aastal sündis märtsis 186 last,» ütles sünnitusosakonna juhataja Fred Kirss, lisades, et seda numbrit märtsis enam kindlasti täis ei saada. «Nii et sündimus langeb kolinaga märtsis. Võib-olla nad tulevad aprillis, ei tea.»

Seevastu teiste kuude sündide hulga üle Tartu nuriseda ei saa - jaanuaris sündis 199 ja veebruaris 191 last, kui eelmisel aastal olid need numbrid 181 ja 174. Tartu sünnitusmajas ruumipuuduse hirmu pole – maja on ette nähtud 3500 sünnitaja jaoks, eelmisel aastal sündis kokku 2437 ning sellist olukorda, kus kõik 9 sünnitustuba kasutuses oleks, naljalt ei teki.

Päike mängib rolli

Kirss ütles, et peale märtsi-aprilli on hästi palju sünnitusi ka juulis, näiteks eelmisel aastal sündis siis Tartu sünnitusmajas üle 200 lapse.

«Öeldakse, et see sõltub osaliselt päikse aktiivsusest – suvel, kui on päikest palju, siis millegipärast tehakse rohkem lapsi, teiseks talvel pimeduseperioodil, siis kah,» püüdis ta buumikuude põhjusi selgitada.

Räägitakse veel, et täiskuuga algab rohkem sünnitusi. «Madalrõhkkonnaga tuleb rohkem lootevete puhkemisi ka, aga see on «selgeltnägijate tuleproovi» arutlusteema,» naeris Zupping. «Mingisugused mõjutused kindlasti on, kes tahavad näha, need näevad, aga mina seda ei oska öelda,» ei soovinud ta sel teemal spekuleerida.

Aasta peale ette vaadates Zupping ülemäära optimistlik sündide arvu suhtes ei olnud. «Igal aastal on sel ajal olnud sünde rohkem ja seejärel tõmbab tagasi.»