Anne Eenpalu: me ei unusta ülekohut

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anne Eenpalu.
Anne Eenpalu. Foto: Mihkel Maripuu

Alates 1988. aastast on leinava Linda kuju jalamil Tallinnas mälestanud Memento küüditamiste ohvreid. Sellel aastal on mementolased Vabadussõja Võidusamba jalamil, sest kõnnitee Linda kiju jalamile on Tallinna linna poolt korda tegemata ja augud lausa eluohtlikud.

25. märtsil 1949. aastal algas Eestis teine küüditamine. Mõne päevaga saadeti loomavagunites Siberi poole teele 21 153 inimest, nende hulgas rinnalapsi ja üle 90-aastaseid vanureid ja voodihaigeid.

Genotsiidinimekirjades oli 29 161 nime. 8000 inimest pääses, osa juhuslikult, osa seetõttu, et eesti rahvas on kõige raskematel hetkedel hoidnud kokku, püüdnud end kaitsta üksteist aidates. Palju oli neid, keda sõbrad või tuttavad hoiatasid, keda võeti varjule, riskides oma saatusega. Oli neidki, kes vastu hakkasid, eelistades surma kodumaatusele.

Tuhandete kilomeetrite kaugusele võõrasse mulda jäi 2377 inimest. Me ei tea, kui palju oli neid, kes jäidki siia-sinna võõrale maale elama, sest kodupaika naasmiseks tehti igasuguseid takistusi. Meie südameis püsib paranematu haavana ülekohtuvaev, meie silmis kurbus kaotatud kodude pärast, mida enamik küüditatutest pole tagasi saanudki, sest inimelu kestvus on olnud lühem kui õigluse sammud.

Me ei unusta ülekohut, kuid meis elab lootus. Lootus elada vabalt vabas Eestis, õiglusriigis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles