Indrek Neivelti soovitus vaadata pärast eelarvekärbetega tulekahju kustutamist üle kogu Eesti maksusüsteem ja kehtestada taas ettevõtte tulumaks pälvis eile ettevõtjailt vaoshoitud kriitikat.
Ettevõtjad näevad tulumaksu taastamise kavas nõrku kohti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengufondi nõukogu esimees ja endine Hansapanga juht Neivelt tõdes, et käibemaksu ja aktsiisi osakaal eelarves on ettevõtte tulumaksuga võrreldes praegu liiga suur.
«[Ettevõtte tulumaksu tagasitoomisest] pääsu ei ole, see oleks ka ühiskonna seisukohalt õiglasem,» sõnas Neivelt Vikerraadio saates «Reporteritund». «Näidake mulle investoreid, kes on tulnud siia tulumaksu pärast. Enamik investeeringuid on Eestisse tulnud kohalikku turgu ostma või teiste turgude, eeskätt Skandinaavia läheduse pärast.»
Vastakad seisukohad
Tarkvarafirma The Euro-Baltic Software Alliance juht Peter Woolsey nimetas tulumaksu taaskehtestamist kõige hullumeelsemaks ideeks, mida Eesti võiks teha. «Marginaalse rahalise võidu nullib riigi mainele tekitatud kahju,» leidis Woolsey. Ta lisas, et praegu peab Eesti investeeringuid kõikvõimalikul moel ligi meelitama, mitte investoreid siit peletama.
Woolsey hinnangul teeb Eesti ainulaadseks just tulumaksu puudumine reinvesteeritud kasumilt. «See on ainus eelis, mis muudab siia investeerimise atraktiivseks, iseäranis uute ettevõtmistega alustamisel,» rõhutas ta.
Baltika juht Meelis Milder seevastu nentis, et esmapilgul tundub idee huvitav. «Praegu ei tohiks ükski teema nii püha olla, et seda arutada ei võiks,» sõnas Milder. «Huvitav oleks teada lähemaid argumente.»
Ta lisas siiski, et ei pea reinvesteeritud tulumaksu puudumist nii suureks boonuseks, et selle äravõtmist võiks enesestmõistetavaks pidada. «Kui aga tegemist on osaga paketist, mis võiks majandusele lootust anda, siis olen ka isiklikult valmis seda arutama,» sõnas Milder.
Ta ei näe ka suurt ohtu, et tulumaksu taaskehtestamine võiks investorid minema peletada. «Vaevalt on praegu ettevõtteid, kes toodavad sellist kasumit, et peaks tulumaksu pärast tõsist muret tundma,» nentis Milder.
Tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis leidis, et suuri maksumuudatusi ei tasuks ülemäära tormakalt ette võtta. «Tulumaksusüsteemi kallale minek ei pruugi Eestist väga head muljet jätta,» ütles Kriis. «Ettevõtja tasku kallale minemine võtaks ka poliitiliselt kõvasti aega, arvestades, kui tugevalt on praegune maksusüsteem seotud Reformierakonnaga.»
Eesti Pank rõhutas avalike suhete osakonna juhataja Tanel Rossi suu läbi, et stabiilsel maksusüsteemil on oluline roll majanduskasvu soodustajana.
«Oleme kindlad, et nii on see ka praeguses olukorras,» sõnas Ross. «Maksupoliitilisi samme planeerides peaks lähtuma põhjalikest analüüsidest ja pikaajalistest arengukavadest.»
Üks Silmet Grupi omanikest Tiit Vähi märkis tulumaksu taastamise mõtet kommenteerides, et rõõm on kasumist anda ka teistele, kuid üldine maksukoormus ettevõtetele ei tohiks sellega suureneda. Tema sõnul tuleks tulumaksu kehtestades vähendada näiteks sotsiaalmaksu.
«Probleem on tööjõu kallis maksustamine, mis toob pankrottide vältimiseks lähiajal kaasa surve töötajate vallandamiseks,» sõnas Vähi. Tema meelest ei tohiks majanduse elavdamiseks vaadelda ainult maksusid.
Võimalik hoob
Praegu Eestis ettevõtete iga-aastast kasumit ei maksustata, et soodustada tulude taasinvesteerimist. Küll maksustatakse tulumaksuga dividende ehk kasumi firmast välja võtmist.
Neivelt rõhutas raadiosaates, et ettevõtete iga-aastase tulu maksustamisega kaasneb ka võimalus mitmesuguste soodustuste kaudu suunata rahavoogusid riigile olulistesse valdkondadesse.
«Praegu pole meil ühtki hooba, millega suunata investeeringuid näiteks mahajäänud piirkondadesse või tehnoloogiasektorisse,» sõnas Neivelt. «Praegu pole vahet, kas investeerin kasumi majasse soojal maal, ehitan kinnisvara või teen tehnoloogiaäri.»
----------------------------------------------------------
Eesti suuremate ettevõtete mullused majandustulemused
SEB kasum vähenes 72 protsenti
SEB panga eelmise aasta ärikasum vähenes Eestis 2007. aastaga võrreldes 72 protsenti, 1090 miljonilt 309 miljonile Rootsi kroonile.
SEB Grupi aruandest selgub, et ka käive vähenes pangal Eestis seitsme protsendi võrra, 1660 miljonilt 1536 miljonile Rootsi kroonile.
Lätis vähenes panga ärikasum 67 ning Leedus 56 protsenti. Käive kasvas aga Balti riikidest ainsana Leedus ja seda viie protsendi võrra. Lätis vähenes käive üks protsent.
Aruande järgi halvenesid tulemused Balti riikide kehvemaks muutunud majanduskeskkonna tõttu.
Eesti Telekom teenis 1,5 miljardit
Eesti Telekomi kontserni mullu 6,19 miljardi kroonini ulatunud müügitulu jääb 2007. aasta tulemusele alla vaid protsendiga. 4,8 protsenti vähenenud puhaskasum ulatub siiski 1,438 miljardi kroonini.
Tütarfirma EMT kaudu pakutavad mobiilsideteenused tõid 3,68 miljardi kroonise käibe juures telekomifirmale 965 miljonit krooni kasumit, mida on 30 miljoni krooni võrra enam kui 2007. aastal.
Elioni pakutavate telefoni- ja internetiühenduse teenuste müügitulu kasvas 9,9 protsenti, 3,28 miljardi kroonini, kuid 499 miljoni kroonine kasum tähendab aastast langust kuuendiku võrra.
Eesti Ehituse kasum kahanes poole võrra
Ehituskontsern Eesti Ehitus lõpetas mulluse aasta 172 miljoni kroonise puhaskasumiga, mida on üle 40 protsendi vähem kui ehitusbuumi tippu jäänud 2007. aastal. Aasta viimase nelja kuuga jäi ettevõte 12 miljoni krooniga miinusesse.
Puhaskasumi kahanemise taga näeb ettevõte nii ehitusprojektide kasumlikkuse vähenemist kui ka aasta varem makstud rekordiliste dividendide suurt tulumaksukulu. Samuti tunnistab ettevõte kaotust Ukraina tütarettevõttega, kus kohaliku valuuta nõrgenedes tekkis kahjum kursimuutuse tõttu. Ehituskontsern kasvatas müügitulu mullu kolme protsendi võrra, käive ulatus kokku 3,867 miljardi kroonini.