Herman Simm loodab oma süüasja lõpetada kokkuleppemenetlusena

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herman Simm
Herman Simm Foto: Eero Barndõk

Riigiprokuratuur peab otsustama, kas nõustuda riigireetmises kahtlustatava Herman Simmi ettepanekuga mõista talle kokkuleppe korras maksimaalne, 15-aastane vangistus.







Simm on uurijatele öelnud, et nõustub teda ähvardava 15-aastase vangistusega.



Praktika näitab, et kokkuleppemenetluse korras mõistetud karistusest tuleb süüalusel küll suurem osa ka tegelikult ära kanda, ent osa karistusest mõistetakse tingimisi. Simmil tuleks vanglas istuda ilmselt vähemalt kümme aastat.



Riigiprokuratuur on küsimust lahendades keerulise valiku ees. Kui Simmiga kokkulepe sõlmida, võib neid tabada avalikkuse kriitika – võidakse heita ette riigireeturiga kompromissile minekut.



Teisalt võimaldaks kokkulepe vältida vähemalt aasta aega kestvat ja ilmselt läbi mitme kohtuastme käivat pikka protsessi, kus kümnetele riigisaladusi sisaldavatele toimikutele peavad ligi pääsema advokaadid, kohtusekretärid ja muud ametnikud, kel muidu ligipääsu riigisaladustele ei ole.



Lisaks säästaks kokkuleppemenetlus süüdistajaid vaevast kutsuda Simmi müüdud dokumentide sisu analüüsimiseks kohale hulk eksperte.



Avalikkusele pole vahet, kumma variandi kasuks liisk langeb, sest protsess ja selle materjalid kuulutatakse aastakümneteks saladuseks.



«Küsimust pole veel ära otsustatud,» ütles riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjoni ehk kapo komisjoni esimees Jaanus Rahumägi. «Küsimus pole ainult Simmi 15 vangla-aastas, vaid see nõuab sõna otseses mõttes poliitilist otsust.»



Rahumäe sõnul oleks lühike kohtuistung riigile kindlasti lihtsam ja turvalisem lahendus, sest nii kaoks vajadus tagada kohtuistungite täielik salastatus. «Miinus on jälle selles, et lühikese protsessi puhul jääb meil saamata ainulaadne kogemus,» ütles Rahumägi.



Tema sõnul leidis Simmi juhtum välismaal palju kajastamist. «Sellest on kirjutanud ajalehed alates Vietnami, Tai ja Filipiinidega ning lõpetades USA ja Kanada maakonnalehtedega, välismaa vaatab põnevusega Eesti poole,» ütles Rahumägi.



Tartu Ülikooli õigusprofessor Jaan Sootak ei näe, miks riigiprokuratuur ei peaks Simmi juhtumit lahendama kokkuleppemenetlusena. «Miks me ei peaks aktsepteerima prokuratuuri otsustusõigust selles küsimuses?» küsis Sootak.



Simmi kaitsja Owe Ladva sõnul on nad arutanud erinevate menetluste plusse ja miinuseid, ent ametlikku taotlust pole prokuratuurile esitatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles