Arstid, õed ja hooldajad valmistuvad streigiks

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed arsti vastvõttu ootamas. Foto on illustratiivne.
Inimesed arsti vastvõttu ootamas. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Arstid on esitanud hulga nõudmisi, kuid nii haiglajuhid kui sotsiaalministeerium peavad neid utoopiliseks.
 



Nurjunud palgaläbirääkimised ühelt poolt ja õpetajate streigi eeskuju teiselt poolt on pannud arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu aktiivselt tegutsema oma streigi korraldamise nimel.

«Ma ei saa seda teemat praegu veel täpsemalt kommenteerida,» ütleb küll Eesti Arstide Liidu peasekretär dr Katrin Rehemaa, kuid igal juhul on asi jõudnud selleni, et arstide liit on saatnud oma liikmetele üleskutse alustada streigiettevalmistusi.

Mahukas pakett

Esimesed sammud selles suunas tähendavad info jagamist ja streigiks nõusoleku küsimist. Nõusoleku aktsioonides osalemiseks on andnud juba Tallinna Arstide Liit ja Tartu Arstide Liit.

Tallinna Arstide Liidu president dr Toomas Kariis täpsustab, et praegu pole veel kindlat kokkulepet, millal ja mis kujul streik tuleb. «Hetkel me otsime vastust küsimusele, kuidas see streik võiks välja näha,» räägib Kariis. Aga nii Rehemaa kui Kariis nendivad, et praegu tundub küll nii, et valitsus hakkab tegutsema alles siis, kui satub tõsise surve alla.

Formaalselt on täidetud kõik streigi korraldamiseks vajalikud eeltingimused. Mullu toimusid arstide, õdede ja hooldustöötajate läbirääkimised tööandjate (Eesti Haiglate Liit) ja valitsusega (sotsiaalministeerium). Rehemaa sõnul aga keeldus sotsiaalminister läbirääkimistel osalemast ja haiglate liit sisulisi ettepanekuid ei teinud, viidates rahapuudusele.

Läbirääkimised jõudsid ummikusse ja läksid riikliku lepitaja kätte. Ka lepitaja ei suutnud lahendust leida ja selle aasta 26. jaanuaril allkirjastati niinimetatud eriarvamuste protokoll. Pooled ei leidnud ühist keelt. «Midagi tuleb muuta,» rõhutab Rehemaa.

Streigi ajendiks olevad nõudmised on pikad. See puudutab nii palkasid, puhkust, täienduskoolituste eest tasumist, lisatasu, ületunnitööd, aga ka ravijärjekordasid, kindlustamata isikute arstiabi, haiglate kapitalikulude katmist ja veel paljut muudki.

Samas pole mitte keegi – ei arstide liit ise, aga ka mitte haiglate liit, sotsiaalministeerium ega haigekassa – kokku arvutanud, kui palju see kõik võiks maksma minna. Haigekassa annab ainult nii palju infot, et nemad on teinud arvutused arstide, õdede ja hooldustöötajate miinimumtasude tõstmise kohta ja juhul kui need nõudmised läbi läheksid, läheks see 2013. aastal maksma 157,7 miljonit eurot.

Sotsiaalministeeriumi tervisala asekantsler Iivi Normet lisab: «Aga see kõik toob väga palju lisakulusid.» Normet toob ka näite, et kui ministeerium on juba plaaninud järgmiseks aastaks kolmeprotsendilist palgatõusu, siis arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu nõudmised miinimumtasude tõstmise osas ulatuvad lausa kuni 70 protsendini.

Näiteks soovivad arstid praeguse 7,16-eurose miinimumtunnitasu asemel 2013. aastal juba 12 euro suurust tunnitasu, õed praeguse 3,83 euro asemel 6,6 eurot ja hooldustöötajad 2,11 asemel 3,35 eurot. «Näete, nii suured on need käärid,» ohkab Normet.

Katrin Rehemaa kordab aga tuntud ohtusid: arstid lähevad ära, õed lahkuvad. «Selle aasta kahe kuuga võttis terviseametist tõendi 24 arsti, lahkumine jätkub kiiremas tempos,» ütleb Rehemaa lahkuvate arstide kohta. Haiglate liidu juht Urmas Sule, arstide tööandja ja kollektiivlepingu läbirääkimisel n-ö vastaspool, ei taha aga sellise kriitikaga lõpuni nõustuda.

Ebarealistlikud soovid

«Ma võiksin ju Rehemaa jutu mustast valgeks rääkida, kuid sellisel ajakirjanduse kaudu debateerimisel ei ole mõtet,» ütleb Sule. Tema sõnul ei ole asi selles, et haiglate liit poleks olnud valmis vastu tulema, vaid selles, et raha pole nii palju. «Me tahtsime saada kriisiaja langetamiste peatamise ja selle me ka saime. Arstide liidu nõudmised on aga ülisuured ja täiesti ebarealistlikud,» ütleb Sule.

Samas suunas tüürib jutu ka sotsiaalministeerium. Kui arstid valmistuvad streigiks ja loodavad nõudmiste täitmist (varaseim võimalik aeg on selle aasta teine poolaasta), siis sotsiaalministeeriumi asekantsler Normet annab hoopiski hoitava signaali: «Rahandusministeerium andis just teada, et kärbivad lähipäevadel sotsiaalmaksu laekumise prognoosi. Mina pean pöialt, et see ei tuleks nii suur, et ei peaks teisel poolaastal tervishoiu raha uuesti kärpima hakkama.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles