TNS Emori 2012. aasta loetavusuuringu varakevadised tulemused näitavad, et eestlased loevad keskmiselt kolme erinevat ajalehte ja 2,8 ajakirja. Koju on neist tellitud ligi 1,6 väljaannet.
Uuring: eestlased loevad keskmiselt kolme erinevat ajalehte
28. märts 2012, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on loetavate väljaannete üldine maht ainult veidi langenud. Toona oli mõlemas trükimeedia kategoorias, nii ajalehtede kui ka ajakirjade puhul, keskmiseks loetavate väljaannete arvuks 3,1.
Ootuspäraselt on naised meestest aktiivsemad lugejad ning vahe on koguni 1,5-kordne. Eesti naised lugesid mõõdetud ajaperioodil keskmiselt 6,9 väljaannet, meeste puhul oli vastav näitaja vaid 4,5.
Ajalehtede loetavuse osas suuri erinevusi ei olnud, kuid ajakirju loevad naised meestest üle kahe korra enam. Uuring läbiviijate hinnangul on kindlasti põhjuseks naistele orienteeritud ajakirjade suurem hulk võrreldes meestele suunatutega.
Kõige aktiivsem lugejarühm on 40-49 aastased eestlased, kes lugesid keskmiselt 6,3 väljaannet. Samas kõige aktiivsemad perioodika tellijad on 50–59aastased, kes tellivad keskmiselt 1,8 väljaannet.
40–49 aastaste seas, kes on aktiivseimad lugejad, on populaarsem pigem üksikmüügist ostmine ja muul moel hankimine, näiteks sõpradelt, tuttavatelt, töölt vms.
Kõrgharidusega lugejad tarbivad trükimeediat keskmisest oluliselt enam. Keskmiselt loevad nad 7,6 ja tellivad 2,1 väljaannet. Seejuures on oluline märkida, et kõrgharidusega lugejad eelistavad lugeda pigem ajalehti, olles ca 3,8 erineva lehe lugejaks, mis on eestlaste keskmisest ligi 1,3 korda kõrgem näitaja.
Sissetulekud ei avalda loetavate väljaannete arvule väga suurt mõju, pigem ilmneb mõju tasulise ja tasuta levi osakaalude erinevuses. Nii näiteks tellisid inimesed, kelle sissetulek oli alla 150 euro perekonnaliikme kohta, keskmiselt 1,2 väljaannet, kuigi lugesid kokku 6 erinevat nimetust.
Samas inimesed, kellel leibkonnaliikme kohta tulev sissetulek ületas 550 euro piiri, tellisid keskmiselt 1,8 väljaannet ja lugesid 6,9.
Regionaalselt on madalaima lugemisaktiivsusega Hiiumaa (umbes 2,1 väljaannet) ja suurima lugemisaktiivsusega Viljandimaa (umbes 7,7 väljaannet). Kõige vähem tellisid erinevaid väljaandeid ida-virumaalased (0,4 väljaannet) ja enim saarlased (2,3 väljaannet).
2012. aasta varakevadises loetavusuuringus mõõdeti kokku 99 trükimeedia väljaannet. Vähemalt ühte neist loeb 572 tuhat inimest ehk 81,3 protsenti 15–74-aastastest eestlastest. Eelmisel aastal samal ajal oli sama sihtrühma kokkupuude trükimeediaga mõnevõrra suurem. Vähemalt ühte väljaannet luges 597 tuhat inimest ehk 85 protsenti eestlastest.