Unearst Mae Pindmaa on püüdnud juba kümmekond aastat üldsusele selgeks teha, et narkolepsia on ränk ja ohtlik haigus ning tema hinnangul peaks uurima liiklusõnnetusi, kus auto on seletamatutel asjaoludel vastassuunavööndisse kaldunud.
Eestis väheuuritud narkolepsia võib liikluses tõsist ohtu kujutada
28. märts 2012, 20:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis puudub ametlik statistika, kui paljud inimesed kannatavad narkolepsia all, vahendas ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija».
Veelgi enam, meil ei ole isegi ühtset arusaama, kui palju võiks narkoleptikuid olla ja hinnangud erinevad nagu öö ja päev. Kui unearst Mae Pindmaa väitel võib neid Euroopa praktika põhjal olla 1 inimene tuhandest, siis ravimiameti teatel 1 inimene 100 000st. Infot, kui palju on narkoleptikud põhjustanud surmaga lõppenud õnnetusi, ei ole ja seda pole seni uuritud.
Jää murdmiseks oli aga kahjuks vaja suurt vastukaja tekitanud ränka õnnetust Lõuna-Eesti väikelinnas Antslas mullu sügisel. Antslat raputanud tragöödia juhtus 8. septemrbil kella 15.45 ajal. Kolm kohalikku poisikest jalutasid parasjagu pahaamamatult mööda kõnniteed kesklinna poole, kui samas suunas liikunud Toyota kaldus ootamatult vastassuuna vööndisse ja sõitis poistele pidurdamata tagant otsa.
Lõuna-Eesti ühes väikealevis raamatukogu juhatajana töötav Riina on autot juhtinud 1975. aastast ning 36 aasta jooksul ei saanud ta ainsatki trahvi ja see oli tema elu esimene liiklusõnnetus.
«Ma sõitsin linna sisse ja hästi vaikne oli. Ei olnud kuskil inimesi näha ja vasakul kõnniteel seisid kolm poissi ühes reas selgadega minu poole. Ma pidin olema neile küllalt lähedal, sest ma nägin neid selja tagant /.../ ja minu arust nad arutasid midagi omavahel. Järgmine moment oligi niimoodi, et ma olin vastu puud ja ma sain kohe aru, et ma olen neile selga sõitnud,» kirjeldas Riina.
Naine ei mäleta õnnetuse juhtumisest midagi, kuid mäletab, mis pärast juhtus. «Ma mäletan, et ma hüppasin autost välja ja hakkasin kõigepealt neid poisse otsima ja siis ma nägin, et kaks olid ees, teisel pool puud maas pikali ja kolmandat ma ei leidnud. Siis ma kõndisin ümber auto ja tema oli kõnnitee peal auto kõrval,» rääkis Riina.
Kaks päeva hiljem tuli haiglast paraku kurb teade, et ühe poisikese, 10-aastase Bryani vigastused olid siiski nii rängad, et arstidel ei õnnestunud tema elu päästa. Tema kahel sõbral läks õnneks paremini ja juba loetud päevade pärast lubati nad haiglast koju.
Riina kinnitab, et ei sõitnud kiiremini, kui asulas lubatud ning tal ei olnud kuskile kiiret.
Õnnetuse põhjustas unehäire
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Riita Serikova kinnitusel oli Riina õnnetuse hetkel kaine, ka kõrvaltegevusi ei tuvastatud.
Kohe esimesel ülekuulamisel rääkis Riina uurijatele, et juba üle aasta on teda jälitanud kummalised unehäired, mis võisid ka nüüd temalt hetkeks teadvuse röövida.
«See ei olnud mul täitsa selge, aga ma arvasin, et äkki on siiski see. /.../ Ma läksin kohe esmaspäeval perearsti juurde ja ütlesin, et nüüd ma lähen uneuuringutele. /.../ Ja siis perearst oli veel õnnelik, et Mae Pindmaa võtab mind vahele,» rääkis Riina.
Pindmaa rääkis, et unearsti esimene mõte niisugustel juhtudel on see, et midagi ootamatut võis juhtuda autoroolis: kaduda hetkeks teadvus, tekkida ootamatu lihasnõrkus, ootamatu uni.
«Ma väga tihti mõtlen sellele ja ma võin öelda, et see naine ei ole minu praktikas esimene, kes satub uuringule siis, kui on juhtunud selline õnnetus. Ja vahel on ohvreid enamgi, lihtsalt nendest probleemidest ei saa meie arstidena rääkida ja ilmselt, kui inimene ise ei võta seda teemat üles, jääbki see suureks saladuseks, ja sellest ei tea ka ühiskond,» lisas Pindmaa.
Tänavu 2. veebruaril lõpetas Lõuna ringkonnaprokuratuur liiklusõnnetuse uurimise ja Riinat kohtu alla ei antud. Põhjus oli justiitsajaloos harukordne - nimelt tuvastati, et otsasõidu põhjus oli narkolepsiast tingitud kiiruni, mis naist autoroolis ootamatult tabas.
Ka unearst Pindmaa sõnul selle diagnoosiga üldjuhul eksida ei saa, sest see baseerub põhjalikul uuringul, mida manipuleerida ei saa. Lisaks kinnitas diagnoosi ka vereanalüüs Tartu ülikooli kliinikumi immuunlaboris.
Riina kahtlustab narkolepsia põhjustamises seagripivaktsiini
Riina vaktsineeris end seagripi vastu 2010. aasta jaanuaris, kui raamatukogus käis palju tõbiseid ja proual oli hirm, et võib isegi haigeks jääda ja lapselapsi nakatada. Kui ühed kaebasid gripisüsti järel palavikku ja teised halba enesetunnet, siis Riina hakkas end imelikult tundma alles pool aastat hiljem, kui tal tekkis suur väsimus ja uni kippus tihti peale.
Kahtlused tekkisid 2010. aasta sügisel, kui Eesti meediasse jõudsid Soomest aina ärevamad teated, et on leitud juba mitukümmend ohvrit, kellele Pandemrixi vaktsiin on põhjustanud narkolepsia. Kuna aga perearst ütles, et keegi teine unisuse üle kaevanud ei ole ja ka ilmusid teated, et Eestis ei ole ühtegi narkolepsia juhtumit olnud, rahunes Riina maha.
Kuid pärast puhkusereisi 2011. aasta kevadel, kui Riina murdis jalaluu ja pidi kipsis jalaga kodus istuma, märkas ta, et oli väga unine ja magas palju. Sellest tulenevalt otsustas ta septembris minna unearsti juurde.
Nagu saatuse nöök juhtus traagiline õnnetus täpselt päev enne arstivisiiti, neljapäeval 8. septembril, kui Riina sõitis Antslasse oma tuttavale juubeliks lilli ostma.
Arst Mae Pindmaa aga ei saa unearstina raudselt väita, et narkolepsia põhjuseks oli ainult Pandemrixi vaktsiin.
Pandemrixi vaktsiin oli üks kahest, mida süstiti Eestis 2010. aasta algusest alates kokku vaid 10 200 täiskasvanule. Sotsiaalministri otsusega peatati selle kasutamine 2011. aasta veebruaris koheselt kui Soomest tulid ärevad signaalid.
Narkolepsiat ei ole Eestis uuritud
Siiski leiab ravimiamet, et narkolepsia ja selle tekkepõhjused on Eestis uurimata ala. Nii on doktor Pindmaa oma 12 tegevusaasta jooksul selle diagnoosi pannud ainult mõnekümnele patsiendile. Eri- ja perearstid hakkasid intensiivsemalt oma patsienti tema unekliinikusse kontrolli saatma alles paar aastat tagasi.
Alles hiljuti võttis uneuuringud oma teenuste hinnakirja ka haigekassa, ehkki kitsastel erijuhtudel. Lihtsad viitsütikuga pommid, kes roolis magama jäävad, peavad üle 400 euro maksvad uuringud seni omast taskust kinni maksma.
«Kui te tõesti teate, et neljandik, kolmandik ülirasketest liiklusõnnetustest on põhjustatud sellest, et juht jääb uniseks, rooli magama, siis minu jaoks on see väga tõsine teema ja oleks aeg ka mõista kogu ühiskonnal, et sellele teemale me peaksime rohkem tähelepanu pöörama. Ma tõesti austan selle naise julgust ja südikust, et ta selle teema üles võtab, sest kõigil muudel juhtudel on jäänud see suureks saladuseks,» rääkis Pindmaa.