Ansip toetab riigiametkondades ühtse logo kasutamist
29. märts 2012, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul on hea mõte võtta riigiasutustes kasutusele tänapäevane logo ja ühtne visuaalne kujundus.
2011. aastal alustas riigikantselei valitsusasutuste kuvandi korrastamist: kuulutati välja ühtse logo konkurss, mille järgi tunneks riigiasutuse hõlpsalt ära.
Parimaks osutus Raketi loovjuhi Asko Künnapi kavand, mis kujutab riigivapilt tuttavat kolme sinist lõvi valgel taustal, aga rakendada seda ei saa, sest logo kavand on vastuolus 1925. aastal vastu võetud seadusega ning praegu otsitakse probleemile lahendust, kirjutas ERR Uudised esmaspäeval.
«See võidutöö on väga hea töö,» hindas Ansip täna.
Peaministri väitel järgib võidutöö sedasama loogikat, mida on kasutatud Saksamaal, Norras, Tšehhis ja Kanadas.
«See on kaasaegne lahendus ja viitab avatud riigile,» selgitas Ansip.
Ansipi hinnangul pole praegune praktika, kus igal ministeeriumil on täiesti erinev visuaalne identiteet, mõistlik.
«Mõned kasutavad puud ja mõned punnivinna oma logodes, ma utreerin praegu, maksu- ja tolliamet,» naeris Ansip. «See pole avatud ja innovatiivsele riigile kohane ning uus ühtne kujundus tuleks kasutusele võtta. Meil pole mõtet hakata leiutama või looma neobarokset riigivappi.»
Kolm sinist lõvi praeguse seisuga ideekavandilt valitsusasutuste logole ei pääse, sest nad asuvad valgel taustal ja mitte kuldsel kilbil nagu on kujutatud väikesel riigivapil.
Riigikantselei sümboolikanõuniku Gert Uiboaia sõnul sätestab praegune seadusandlus nõude, et riigiasutuse visuaalne tunnus peab sisaldama väikest riigivappi.
Ansipi sõnul seadusi analüüsitakse ja ei saa öelda, et kõik riigiasutused või ministeeriumid oleks lähtunud seadusest, kui nad oma visuaalset identiteeti on kujundanud.
«See kirjaplangi kujundus on väga erinev olnud ja isegi riigikogul pole väikest riigivappi,» sõnas Ansip. «Ma arvan, et see seaduse tõlgendus ei saa olla nii piiratud, et lubab meil kasutada ainult 1925. aastal loodud kujundust.»
Peaministri hinnangul on väga suur vahe, kas jutt on embleemist või logost.
«Me ei taha kasutada embleemi, me tahame kasutada logo oma valitsusasutuste kujunduses. Kui oleme juriidiliste analüüsidega ühele poole saanud, langetame otsuse ja võidutöö on seda väärt küll, et riigi ühtses sümboolikas kasutada,» lõpetas Ansip.