Õigusjärgne omanik: riik pettis meid

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil esiplaanil maja aadressil Liivi 3, taga Liivi 5.
Pildil esiplaanil maja aadressil Liivi 3, taga Liivi 5. Foto: Sille Annuk

Liivi 3 ja 5 majade üks õigusjärgne omanik Peeter Õsso, kes otsustas majad Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ehitamiseks müüa, tunneb ennast petetuna, sest ERM pole tänaseni sellele asukohale kerkinud.

J. Liivi tänava majade saaga algas juba 1996. aastal, kui valitsus otsustas 27. augusti korraldusega eraldada reservfondist kultuuriministeeriumile 4,2 miljonit krooni Eesti Rahva Muuseumi krundi õigusjärgsele omanikule kompensatsiooni maksmiseks.

Sellest rahast said Liivi 3 ja 5 majade neli õigusjärgset omanikku kokku 927 850 krooni. Suurem osa ülejäänud summast kulus või oli plaanitud inimestele (Liivi 3 ja 5, Näituse 6, Liivi 7, Näituse 4) uute korterite ostmiseks, väljakolimise toetamiseks ja hoonete lammutamiseks.

Ühe endise omaniku, Peeter Õsso sõnul jõuti müügis kokkuleppele just seetõttu, et majade kohale pidanuks tulema ERM. Õsso meenutuste kohaselt olid ülejäänud kolm omanikku nõus kinnistu kohe müüma, kuid tema kahtles, sest tal oli aimdus, et muuseumi siiski ei tule. Õsso sõnul hakati teda aga mõjutama ja mainiti kuue miljoni krooni suurust trahvi, mistõttu otsustas temagi müügiga nõustuda.

Lisaks mäletas Õsso 1996. aastal toimunud koosolekul välja käidud mõtet, et kui Toomemäele uut ERMi hoonet ei tule, saavad omanikud kinnistu tagasi osta. Lepingusse sellist tingimust aga ei pandud.

Sellest kõigest kirjutas Õsso 2007. aastal kultuuriminister Laine Randjärvele (tollal Jänes). Õsso on aastate jooksul kirjutanud ka kultuuriministeeriumile (2003), õiguskantslerile (2004), ERMile (2007) ja riigikontrollile (2008). Vastust, miks omanikele luisati ja miks majja kolisid kohe uued elanikud, pole ta enda sõnul saanud.

«Ega mul mingeid soove ole, lihtsalt tahaks teada, miks see raha niimoodi kulutati ja meid peteti,» sõnas Õsso nüüd.

2006. aastal ERMi direktoriks saanud Krista Aru sõnul saab ta nüüd vaid vabandada nende inimeste ees, kes toona oma elamispinnast loobusid. «Nad on õigustatult pahased. Kui nad olid nõus asenduskorteritega ainult seepärast, et ERM ehitatakse... Ma pean nende inimeste ees vabandama,» sõnas Aru.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles