Tiibetlased valivad tulesurma

Jürgen Tamme
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval New Delhis end protestiks põlema pannud tiibeti pagulase Jamphel Yeshi elu ei suutnud arstid päästa. Ta suri üleeile.
Esmaspäeval New Delhis end protestiks põlema pannud tiibeti pagulase Jamphel Yeshi elu ei suutnud arstid päästa. Ta suri üleeile. Foto: AP/Scanpix

Kui läänemaailmale võib tiibetlaste enesesüütamine näida ühe nurka surutud rahva meeleheitliku protestivormina, siis tiibetlaste endi jaoks tähendab see žesti, mis sooritatakse kõigi heaolu nimel.

Kaadrid tiibeti pagulasest, kes end esmaspäeval India pealinnas New Delhis kohaliku parlamendihoone lähedal põlema pani ja kaks päeva hiljem rasketesse põletushaavadesse suri, levisid üle maailma.

Kui seni olid avalikkuse ette jõudnud vaid üksikud halva kvaliteediga mobiilifotod, siis kaadrid sellest, kuidas 27-aastane Jamphel Yeshi end sadade inimeste silme all bensiiniga üle valas, põlema pani ja valust karjudes mööda tänavat jooksis, lõid enesepõletusest elava ettekujutuse ka tuhandete kilomeetrite kaugusel.

«Tiibetlased panevad end 21. sajandil põlema, et teavitada maailma nende kannatustest ja öelda, et peamisi inimõigusi rikutakse,» põhjendas Yeshi oma hüvastijätukirjas. Ta nõudis selles kõigi tiibetlaste nimel usu- ja kultuurivabadust ning paguluses elava Tiibeti usujuhi dalai-laama naasmist kodumaale.

«Tiibet kuulub tiibetlastele. Tiibeti võidu nimel!» lõpetas tiibetlaste jaoks märtrina surnud Yeshi oma kirja.

Süütamislaine algas kloostris

Enesesüütamised on Hiina tiibetlaste aladel muutunud üha sagedasemaks. End põlema pannud inimeste täpne arv on teadmata, kuna kommunistlik võim püüab sääraseid intsidente varjata. Tiibeti õiguste eest võitlevate pagulasorganisatsioonide andmetel on viimase aasta jooksul end süüdanud vähemalt 30 tiibetlast, neist vähemalt 20 on haavadesse surnud.

Viimane ohver, 20-aastane Kirti kloostri munk Sherab pani end põlema üleeile Hiina lääneosas Sichuani provintsis Charuwa linnas. Just Kirti budistlikust kloostrist sai alguse tiibetlaste enesesüütamiste laine.

Üks sama kloostri munk süütas end valitsusvastasel meeleavaldusel mullu 16. märtsil, kui möödus kolm aastat Tiibeti pealinnas Lhasas ja mujal Tiibetis Hiina ülevõimu vastu puhkenud meeleavaldustest ning 52 aastat tiibetlaste ebaõnnestunud ülestõusust Puna-Hiina vastu.

Inimõiguslaste sõnul piirasid pärast esimest enesepõletamise juhtu julgeolekujõud Kirti kloostri ümber ning korraldasid seal haarangu, mille käigus viidi sõjaväeautodega minema üle 300 munga, keda peeti kinni salastatud asukohtades ja allutati mitmeks nädalaks poliitilisele ajupesule.

Dalai-laama hukkamõist

Võimud süüdistavad munki terrorismis ja oma usu häbistamises, leides, et enesesüütamiste eesmärgiks on kutsuda piirkonnas esile rahutusi. Vastuseks on võimud kehtestanud Tiibeti budistlikele kloostritele üliranged piirangud, tugevdanud kloostrites järelevalvet ning saatnud tiibetlaste aladele tuhandeid parteiametnikke ülesandega usuelu rangema kontrolli alla võtta.

Hiina võimude hinnangul vastutab enesesüütamiste eest dalai-laama, keda süüdistatakse terroristliku vandenõu sepistamises. Enesesüütamised hukka mõistnud dalai-laama sõnul ajendab tiibetlasi end drastilisele sammule hoopis Hiina poliitika, mida ta võrdles kultuurigenotsiidiga.

Kuigi budism kutsub üles hoiduma endalt elu võtmast, peetakse seda õigustatuks, kui ennast tuuakse ohvriks kõigi heaolu nimel. Seejuures on aastatuhandetetaguste traditsioonidega enesesüütamine enamasti avalik akt ning sellel peavad olema tunnistajad.

Kuigi enesesüütamiste eesmärgiks on muuta Hiina võimude Tiibeti-poliitikat, mis on välistanud piirkonna igasuguse iseseisvuse, ei pea vaatlejad seda tõenäoliseks. Osa neist on nimetanud enesepõletamisi ka asjatuks, juhtides tähelepanu selleks, et Hiina võimud on usuelu korraldamisel muutunud veelgi karmikäelisemaks.

Osa tiibetlasi kardab, et Hiina võimud võivad nüüd karistuseks nende ainulaadse kultuuri sootuks hävitada, ning on võitlusest loobunud. Enamik usub siiski, et 113 aasta vanuseks elada lubanud dalai-laama, kes praegu on 77-aastane, saab enne surma naasta vabanenud kodumaale.

Kommentaar

Märt Läänemets
Tartu Ülikooli vanemteadur


Tiibetlaste, sh budistlike munkade ja nunnade enesesüütamised on äärmuslik protestivorm Hiina RV poliitika vastu okupeeritud Tiibeti aladel. Eriti pärast 2008. aasta märtsirahutusi on see poliitika tiibetlaste suhtes muutunud veelgi jõhkramaks ja survestavamaks: kloostrite üle on tugevdatud kontrolli, inimeste liikumis- ja eneseväljendusvabadus «kriitilistes piirkondades» on oluliselt piiratud, politsei vägivallaaktid igasuguse võimudevastase tegevuse kahtluse puhul on igapäevased, arreteeritud on sadu inimesi, piinamised vanglates on sagedased.

Ühelt poolt leidsid tiibetlased, et avalikud väljaastumised, nagu need, mis leidsid aset 2008. aasta kevadel, olukorda muutust ei too. Teiselt poolt andsid need jõudu ja eneseusku, et üheskoos tegutseda on võimalik ja see äratab vähemalt tähelepanu.

Tiibeti kaugemast ajaloost on teada pretsedent, kui 9. sajandi budistlik munk mõrvas budismi vaenanud kuninga Langdarma. Seda tõlgendatakse, et üldiselt lubamatu vägivald on teatud olukorras erandina lubatud, kui see hoiab ära suurema vägivalla. Tiibetlaste arvates on selline aeg ja piiratud vägivalla õigustus taas käes, kuna pehmed vahendid Hiina RV vägivallapoliitika ohjeldamisel ei toimi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles