Rahvaloenduse metoodikajuht, professor Ene-Margit Tiit ütles, et loendatute hulka lisandub inimesi ka pärast rahvaloenduse lõppu, mistõttu pole võimalik hinnata, kas reaalne rahvaarv ületab praegu loendatud 1 323 863 inimest või jääb sellele alla.
Ene-Margit Tiit: loendatuid lisandub ka pärast loenduse lõppu
30. märts 2012, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu arvestatakse loendatute hulka vaid lõpetatud ankeedid, kuid hilisema kontrolli käigus lisatakse sinna ka lõpetamata jäänud.
Tiit hoidus prognoosimast, kui suureks Eesti rahvaarv tegelikult kujuneb, kuid ta pidas tõenäoliseks, et see ületab 1,3 miljonit. «Ma ei ole mitte milleski kindel, aga ütleksin, et tõenäosus selleks on üsna suur,» sõnas ta.
See, et loendatute hulk on sarnane arvestusliku rahvaarvuga, näitab, et loendajad on teinud hea tööd ja inimesed on vastanud ausalt. Samuti on statistikaamet hoidnud Eesti rahvastikuprotsessidel hästi silma peal.
«Tuleb tõesti öelda, et meil on rännet üsna hästi arvestatud, seda suurel määral selle tõttu, et meil on olemas infovahetus partneritega. Rahvaarvu hindamisel on nii, et kui me loomulikku iivet teame suhteliselt täpselt, siis rändeive sõltub sellest, kuivõrd inimesed oma liikumist registreerivad või mitte,» ütles Tiit.
Kui teatud eeldused täidetakse, saab rahvaloendust tulevikus teha registripõhiselt.
«Kõige suurem takistus on, et inimesed ei ole siiamaani end tegelikesse elukohtadesse registreerinud ja see on suurel määral ka põhjuseks, miks praegust loendust ei saanud registripõhiselt teha.»