Keskerakonna liider Edgar Savisaare ütles linnade ja valdade üldkogu ees peetud kõnes, et maavalitsused on muudetud pealinnast mehitatud regionaalseteks valitsusparteide kontoriteks ning samal ajal on kogu võim koondatud pealinna.
Savisaar: praegusel kujul on maavalitsused kaotanud mõtte
31. märts 2012, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegusel kujul on maavalitsused kaotanud oma olemasolu mõtte,» nentis Savisaar.
Savisaare sõnul on täna esimest korda kokku tulnud linnade ja valdade üldkogu Eesti omavalitsuste kõrgeim esindusorgan.
«Ent kohalik võim peab olema omavalitsuste kätes ka maakonna tasandil, seetõttu nõuab üldkogu maavalitsuste kaotamist ja võimu üleandmist maakondade omavalitsusliitudele,» ütles Savisaar. «Me tahame maakondliku võimu detsentraliseerida ja demokratiseerida, see tervendaks ja tugevdaks kogu Eesti demokraatlikku süsteemi.»
Savisaare sõnul on Eesti arengu üks kriitilise tähtsusega küsimusi omavalitsuste tulubaasi taastamine.
«Omavalitsuste eelarveid on valitsuse poolt kärbitud sellise määrani, et suur osa omavalitsusi ei tule enam toime,» tõdes Savisaar.
Savisaar nentis, et valitsusparteid töötavad välja omavalitsuste reformikavasid, kuid mitte keegi ei küsi, kuidas omavalitsused ise oma tulevikku näevad.
«Tegelikult on maailmas küll nii suuri kui ka väikesi omavalitsusi. Kõik saavad hakkama – kui nende maksubaas on küllaldane. Meil ei ole omavalitsustel maksubaasi õieti ollagi. Sellele on juhtinud tähelepanu meie oma riigikohus, sellega seoses on meile teinud ettekirjutusi CLRAE ja mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid,» rõhutas Savisaar.
Savisaar rõhutas, et riigieelarve omavalitsustevaenulikkus on fakt, sest riigieelarve ei arvesta omavalitsuste huvisid küllaldaselt.
«Omavalitsused peavad oma nõudmised kuuldavaks tegema. Näidakem valitsusele, et omavalitsustes ei istu väetid ja mõttetud vennikesed, kellest pole kellelgi sooja ega külma. Paraku paistab aga, et Toompeale pole võimalik end teistmoodi kuuldavaks teha kui streikide ja meeleavaldustega.»
Euroopal on olemas ilma valitsuseta hakkama saamise kogemus – Belgial ei olnud valitsust poolteist aastat, ent omavalitsused tegid oma tööd ja inimesed said teenused kätte. Ka Eesti saaks sellises olukorras Savisaare hinnangul üsna hästi hakkama.
«Kui üheks päevaks sulgevad oma uksed aga linnade ja valdade kontorid, siis saavad kõik aru, milline roll on inimeste jaoks omavalitsustel,» nentis ta.
Savisaar tegi kõne lõpus ettepaneku moodustada omavalitsuste vaheline töörühm, et septembris läbi viia protestiaktsioon «Päev ilma omavalitsusteta».
Savisaar tõstis ka esile, et ühtsuses peituvat jõudu ei saa ignoreerida – üha vähemaks jääb inimesi, kes usuvad propagandat, nagu oleks rahulolematud ainult vene pensionärid.
«Just streikijate ühisrinne oli see, mille tulemusena hakkas haridusminister üldse rääkima õpetajate palgatõusust, tehes nägu, nagu oleks ta alati nii mõelnud. Just streikijate ühisrinde tõttu lubas peaminister alandada töötuskindlustusmaksu,» ütles Savisaar.
Tänu laiaulatuslikule streigilainele tekkis Savisaare sõnul inimestes usk solidaarsuse jõusse.