Koalitsiooni kulude kärpimiskava kohaselt peaks valitsussektori selleks aastaks kavandatud tegevuskulud ja programmid mitteametlikel andmetel vähenema 1,49 miljardi krooni võrra.
Valitsus kärbib tegevuskuludest 1,5 miljardit
7. veebruar 2009, 13:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim kärbe puudutab haridus- ja teaduministeeriumi, kelle valitsemisalas soovitakse koos ülekantavate kulude säästmisega kokku hoida 315 miljonit krooni. Vabariigi valitsuse tegevuskulud peaksid vähenema 239 miljoni võrra. Siseministeeriumi valitsemisalas on tegevuskulude ja programmide kokkuhoiu suurus 212 miljonit krooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi puhul on see number 158, rahandusministeeriumil 151, justiitsministeeriumil 135, põllumajandusministeeriumil 117 ning kultuuriministeeriumil 103 miljonit krooni.
Sotsiaalministeeriumi tegevuskulusid ja programme kärbitakse 83, keskkonnaministeeriumi ligi 58, välisministeeriumi üle 45 ning kaitseministeeriumi pea 38 miljoni krooni võrra.
Põhiseaduslikud institutsioonid peavad tegavuskulusid ja programme vähendama 34 ning riigikantselei 19 miljoni võrra.
Kärped puudutavad kõiki valdkondi. Nii väheneb riiklik toetus omavalitsustele umbes 955 miljoni võrra. Eraldised avalik-õiguslikele institutsioonidele on 168 miljonit krooni väiksemad ning erinevad sihtasutused saavad 32 miljonit krooni vähem. Riiklik tellimus kõrgharidusele väheneb 92 miljoni krooni võrra. Ülikoolide raamatukogud saavad eelarvega kavandatust 2,5 miljonit vähem.
Teater Estonia jääb ilma seitsmest, rahvusraamatukogu viiest ning rahvusringhääling 27 miljonist kroonist.
Draamateatri tegevuskulusid kärbitakse 1,6 miljoni ning Vene teatri omi 990.000 krooni võrra.
Ugala teatrile tehtav kärbe on miljon ning Rakvere teatril 960.000 krooni. Sihtasutus Kultuurileht saab 1,1 miljonit vähem.
Valitsus kiitis neljapäeva õhtul kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks kaheksa miljardi krooni suuruse negatiivse lisaeelarve.
Lisaks tegevuskulude kärpimisele otsustas valitsus, et pensionid tõusevad selle aasta aprillist viis protsenti, mis tähendab, et pensionitõusu suurusjärk on 230 krooni.
Alates 1. aprillist ei hüvitata esimesi haiguspäevi ravikindlustuse arvel. Ravikindlustatu omaosalus suureneb ühelt päevalt kolme päevani ning järgmise viie haiguspäeva kulud jäävad tööandjate kanda. Alates üheksandast haiguspäevast kompenseerib haiguspäevad haigekassa. Haigekassas vabaneb selle muudatuse tulemusel seni haiguspäevade hüvitamiseks planeeritud umbes 460 miljonit krooni.
Kaitsekulutused käesoleval aastal jäävad tasemele 1,75 protsenti SKPst.
Lisaks leppis valitsus kokku kokkuhoius teedeehitusele suunatavate vahendite arvelt ligikaudu 800 miljoni krooni ulatuses - vastavalt muutustele kütuseaktsiisi laekumise prognoosis ja riigieelarve maksutulude arvelt kavandatud vahendite asendamise kaudu Euroopa Liidu rahaga.
Keskkonnainvesteeringute keskuse siseriiklikeks programmideks mõeldud vahendid vähenevad 350 miljoni võrra ja põllumajandustoetusi kärbitakse 100 miljoni krooni ulatuses.
Eesti Panga riskistsenaariumi järgi võib Eestis majanduslangus tänavu olla 8,9 protsenti. Kui riskistsenaarium peaks realiseeruma ja riik eelarvekulutusi ei kärbiks, saaksid reservid, mida riik on kuni 2008. aastani kogunud, kiiresti otsa. Detsembri lõpu seisuga on riigil reserve suurusjärgus 20 miljardit krooni.
Esmaspäeval koguneb erakorraliselt valitsuskabinet, et täpsustada tegevuskulude kokkuhoiu jaotust ministeeriumite vahel. Rahandusministeerium koostab koostöös teiste ministeeriumitega kahe nädala jooksul lisaeelarve eelnõu koos kõigi vajalike õigusaktide muudatustega. Valitsus peaks lisaeelarve heaks kiitma kolmapäeval, 18. veebruari erakorralisel istungil ning esitama selle riigikogule 19. veebruaril.