Lätlaste tank jäi pioneeritõkete ületamisel kraavi kinni

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tapal näidati sõduritele soomukite võimekust läbida erinevaid raskusi maastikul – järske nõlvi ja sügavate aukudega pinnast. Kohale oli toodud ka lätlaste tank, mis pidi tankitõrjekraavile alla vanduma.

Kaitseväe keskpolügoonil tossasid täna tank, soomukid, veokid, jalaväetransportöör ja muud keerulisel maastikul sõitmiseks mõeldud masinad, et demonstreerida nende võimekust. Hooti puhus tuul suitsevate sõidukite heitgaasi ligi 700 üritust vaatama tulnud ajateenija ja ohvitseri peale, kui masinad takistusrajal mõõtu võtma hakkasid.

«Esimeseks takistuseks on ratastehnikale ja selle kõrval roomiktehnikale mõeldud teepinna rikkumine,» rääkis aspirant Siim Rõõmus, kes oli üks teetakistuste loomise juhendajaid. Teepinna rikkumine kujutab endast lõhatud 1-2 kuupmeetri suuruseid auke iga 3-4 meetri järel kogu tee laiuselt.

Pioneeritõkete ületamine osutus keeruliseks Läti kaitseväelt laenatud tankile, mis esimesena rikutud teepinnast läbi sööstis (tõsi, teised masinad samast kohast ei sõitnud). Nimelt peatas 36-tonnise tanki M-55 teekonna rikutud teepinna lõpus olev sügav tankitõrjekraav, kuhu ta nina ees sisse prantsatas. Masin mürises, liiva lendas, kuid omal jõul ta sealt välja ei roninud.

«Esimene tankitõrjekraav täitis oma eesmärgi,» oli Rõõmus oma tööga rahul. «See on lõhkeainega rajatud tankitõrjekraav ja seda viimistletud ei ole – eks ta selleks mõeldud ongi, et takistada rasketehnika läbipääsemist.»

Raske tanki väljatõmbamine võttis palju aega, samas kui ülejäänud masinad nagu BTR ja PASId üritasid selle kõrvalt rajaga ühele poole saada. Rikutud pinnasel jäi kinni veel kõrge soomusauto Mamba Alvis-4, kuid teised proovijad hätta ei jäänud.

Leitnant Aleksander Naumovs rääkis, et võttes arvesse, et nende tank ei olnud parimas korras, sai ta hästi hakkama.

«Nagu näha, sidur juba põleb. Sidur oli enne seda juba peaaegu surnud,» sõnas ta tossavale tankile osutades. «Tegelikult oleks tank kõik need takistused läbinud lihtsalt. See tank suudab teel saavutada kiiruse 50 km/h ja oleks hakkama saanud, kui oleks olnud pikem rada hoo võtmiseks.»

M-55 näitas oma jõudu hiljem, kui ta august välja oli sikutatud. Seejärel sõitis ta üle vaitakistuste ning murdis läbi puude.

Naumovsi sõnul on lätlastel sellised tanke ainult mõned üksikud ja need on olemas harjutamise eesmärgil, sest lätlased on keskendunud tankitõrje üksustele. Põhjus on selles, et taolise tanki ülalpidamine oleks äärmiselt kallis.

«Me kulutasime täna tõenäoliselt rohkem kütust, kui mina kulutan kahe aastaga,» naeris Naumovs.

Selleks, et tank ja teised masinad pääseksid üle järjekordsest takistusest, tehisjõest, tõid lätlased kaasa sillatanki MT-55. See 36,5 tonni kaaluv tank kannab endaga kaasas kokku pandud silda, mis sirutub 18 meetri pikkuseks. Veel näitas oma võimalusi pioneeripataljoni teelaotusmasin FSG, mis suudab 50 meetri ulatuses ajutist teed kastist maha rullida.

Maaväe pioneeriohvitser major Raul Kütt jäi üritusega rahule.

«Nagu testid näitasid, ei ole soomustehnika imevahend, mis igalt poolt läbi või üle läheb,» rääkis Kütt. «Need tõkked, mida me igapäevaselt õpetame sõduritele, allohvitseridele ja ohvitseridele, olid nad ise teinud. Selle tegevuse eesmärk oligi näidata, mida on võimalik ületada, mida on võimalik ületada raskustega ja mida pole võimalik ületada.»

Küti sõnul on väljaõppe juures tähtis siduda kokku tõkete ehitamine ja teadmine, mida see soomustehnika jaoks tähendab.

Kraav, kuhu lätlaste tank kinni jäi, oli Küti sõnul õpiku järgi tehtud ja pidigi tanki kinni pidama.

«Välja pääsemine võtab aega, selleks kasutatakse lisavahendeid, mis tähendab lisaaega,» sõnas ta. «Kui me seome lahingupildis kokku pioneeritõkked, suutükiväesüsteemid, tankitõrjesüsteemid, siis see moodustab ühe tulesüsteemi ja nende vahenditega on võimalik juba vastast hävitada.»

Tegemist oli neljanda demopäevaga. Küti sõnul on neid korraldatud iga kahe aasta tagant peamiselt tulevastele ohvitseridele ja allohvitseridele. «See pole päris igapäevane Eesti kaitseväes, et ajateenijad, allohvitserid ja ohvitserid saavad näha soomustehnika tegevust erinevate tõkete ületamisel,» kinnitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles