Politoloog Martin Mölder juhib tähelepanu, et elanike vähene õnnetunne on oma juurtes ideoloogiline ja kultuuriline, mitte lihtsalt poliitilise kursi ja üksikute poliitikate korrigeerimise küsimus.
Mölder: õnnetunne on kultuuri ja ideoloogia küsimus
5. aprill 2012, 00:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal avaldatud ÜRO õnnelikkuse raportis asub Eesti 150 riigi hulgas 72. positsioonil. Eestlaste madal õnnetunne võrreldes näiteks Soomega näitab, et ühiskonnas on midagi puudu.
«Raporti sõnum on, et teatud piirist edasi ei tähenda majanduskasv enam suuremat heaolu, vaid olulised on ühiskonna ressursside võrdsem jaotumine, inimestevahelised usaldusväärsed suhted, turvalisus, tervis, rahuldust pakkuv töö ja töökeskkond, stabiilne perekond, jätkusuutlikkus. Olulised oleks just neid valdkondi otseselt puudutavad poliitikad, mitte retoorika, et paneme majanduse kasvama ja siis läheb ka kõik muu paremaks,» põhjendas Mölder.
Samas ei ole tegemist ainult poliitilise küsimusega, vaid probleem on ka ideoloogiline ja kultuuriline.
«Pidev tarbimine, konkurents, võistlus, raha, staatus – kõik see, millele antud raporti sõnum ennast kaudselt vastandab, on niivõrd olemuslikult meie majandusse ja ühiskonda sisse ehitatud, et selle muutmiseks ei piisaks vaid kosmeetilistest muudatustest poliitikates, vaid vaja oleks radikaalseid ümberhindamisi meie ühiskonna- ja majandusmudelites,» leidis Mölder.
Samas ei tohiks raportit Mölderi sõnul kindlasti täiesti kriitikavabalt võtta. «Raske on võtta seda objektiivse mõõdikuna, kuna inimese enesehinnangutes põimuvad paratamatult nii see, kuidas ta ennast reaalselt tunneb, kui ka kultuurilised normid selle kohta, kuidas ja mille alusel ta oma olukorda tõlgendab ja väljendab, millised on tema arusaamad õnnelikust elust ja oma elukeskkonnast ning –eesmärkidest,» ütles Mölder.
Seega jääb ka segaseks, mida riikide võrdlus täpselt näitab ja kas heaolutunded on sellisel moel üldse võrreldavad. Mölderi sõnul tunduvad seetõttu tõsiseltvõetavamad need indeksid, mis võtavad arvesse enamat, kui lihtsalt inimeste enesehinnangut.