Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk ütles, et rahanappusest enam pärsib inimeste õnnetunnet ebakindlus ja vähene hoolivus.
Terk: õnnetunnet pärsivad ebakindlus ja hoolimatus
5. aprill 2012, 00:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui ma vaatan, et selles pingereas on Skandinaaviamaad suhteliselt eespool, siis see on ilmselt märk. Ebakindlus on seal väiksem ja ilmselt inimesed tajuvad, et ühiskond hoolib nendest,» iseloomustas Terk ÜRO maailma õnnelikkuse raporti tulemusi.
«Mind see Eesti 72. koht väga ei üllatanud. Ka paljudes muudes uuringutes tuleb välja, et eesti inimene ei ole väga rahul. Haridus ei ole Eestis kehv, aga ometi ei ole rahul ei õpetajad ega õpilased. Eesti eripära ongi see, et meie inimesed on tegelikult väga suured optimistid. Kui küsida, kas miski saab olema tulevikus parem, siis selles pingereas on eestlased tavaliselt ees. Samas, kui küsida seda, kas sa oled praegu rahul, siis see tulemus on ette teada,» ütles Terk.
Tema sõnul ei tuleks Eestil raportist väga sügavaid järeldusi teha. Õnne mõõdetakse ka teistes uuringutes ning tervikpildi Eesti seisukorrast saab vaid siis, kui vaadata neid uuringuid koos.
Kui vaesemate ühiskondade puhul annab SKT kasv inimese kohta juurde ka võrreldava koguse õnne, siis Eesti on jõudnud punkti, kus see valem enam ei kehti. See tähendab, et õnne või selle puudumist hakkavad määrama muud asjaolud.
«Kui võtta märksõnad, siis need on ebakindlus ja hoolivus. Inimesed ei ole selle pärast õnnelikud, et nad on ebakindlad. Võimalik töökaotus ja lähedaste ning ühiskonna vähene hoolivus on kindlasti see, mis õnnetunnet alla tõmbab,» leidis Terk.
Ta märkis, et ka ÜRO raportist hakkavad silma kahte sorti maad, kes on inimarengu ja õnnelikkuse pingeridades ees – Skandinaaviamaad ja eksootilised riigid nagu Austraalia ja Uus-Meremaa.
«Samal ajal kui vaadata innovatsiooni või tehnoloogiapingeridasid, siis seal on ees Lõuna-Korea ja Jaapan. Samas ei ole neid õnnelikkuse pingereas. Me võime seda põhjendada näiteks sellega, et Lõuna-Koreas on maailma kõige pikem töönädal. Inimesed arenevad väga hästi, aga ei ole väga õnnelikud selle otsas. Ma arvan, et osaliselt kehtib see Eesti puhul ka.»