Saar: õnnepingeritta tuleks suhtuda skeptiliselt

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Saar.
Andrus Saar. Foto: Peeter Langovits

Sotsioloog Andrus Saare sõnul on ÜRO äsja avaldatud õnnelikkuse raport küll tugev analüüs õnnelikkuse mõõtmise meetodite kohta, kuid seal koostatud õnnepingerida ütleb riikide kohta tegelikult vähe.

«Näeme tabelist, et Nicaraguas on inimesed õnnelikumad kui meie. Mida see ütleb? See võib öelda lihtsalt seda, et seal on soe ja kena, nad ei pea muretsema paljude asjade pärast. Meie siin aga peame. Selleks, et ennast üldse elus hoida, peame Eestis tegema meeletult palju pingutusi,» märkis Saar.

Tema sõnul tuleb tähele panna, et õnne ja rahulolu mõõtvad indeksid on tõsiseltvõetavad, kuid ainult teatud kontekstis. «Indiat ja Eestit ei saa võrrelda. Need on nii drastiliselt erinevad riigid ja arusaam õnnest on erinev. Kui üldse saab midagi võrrelda, siis regionaalselt homogeenseid piirkondi,» ütles Saar, pidades omavahel võrreldavaks näiteks Eesti maakondi või Eestit ja Lätit.

Raporti tulemused oleksid kõnekamad juhul, kui nende esitamine muutuks regulaarseks. Sel juhul tekiks võimalus vaadelda eestlaste õnnehinnangu muutumist ajas ja see annaks üsna palju informatsiooni.

Saare sõnul on ka praeguses raportis olemas ettepanekute peatükk, mida järgides peaks elanike õnnetunne kasvama.

«Kui me räägime Eestist, siis kehval majanduslikul järjel olevaid inimesi piinavad väga paljud mured – toimetulekuraskused. Riigi ülesanne oleks ikkagi see, et luua see keskkond, kus inimene ei peaks kulutama nii palju sellele, et üldse ellu jääda. Riik ei ole ühemõõtmeline raamatupidamislik bilanss. See tähendab, et tuleks aidata kaasa kompleksse turvalisustunde ja tulevikumõõtme tekkimisele,» ütles Saar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles