Riigikogu toetas 73 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut viia põhiseadusega tagasi kooskõlla möödunud sügisel muudetud kriminaalmenetluse seadustiku sätted, mis sisuliselt võtsid riigikogu liikmetelt ära puutumatuse.
Riigikogu hakkab taas saadikute puutumatuse üle otsustama
5. aprill 2012, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülesande algatada eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 377 lõigete 1, 3, 5 ja 6 põhiseadusega kooskõlla viimiseks sai endale põhiseaduskomisjon.
Õiguskantsler Indrek Teder märkis, et ettepanekus viidatud seaduse lõiked on põhiseadusega vastuolus, kuna õiguskantslerile ei saa seadusega panna ülesandeid, mis kuuluvad põhiseaduse järgi riigikogu pädevusse või mis on vastuolus õiguskantsleri kui riigivõime tasakaalustava sõltumatu institutsiooni olemusega.
Muuhulgas võeti 1. septembril kehtima hakanud seadusmuudatusega ära puutumatus ning lubati riigikogu liikme isikuvabadust intensiivselt riivavaid menetlustoiminguid, sealhulgas läbiotsimist.
Põhiseaduse järgi on kriminaalmenetluse toimetamist ajutiselt takistava tagatise äravõtmine riigikogu kohustus. Teder rõhutas, et õiguskantsleri ülesanne on peaprokuröri taotlusel tõstatada see küsimus seaduses sätestatud alustel ja tingimustel riigikogu ees või vajadusel keelduda riigikogule ettepaneku tegemisest.
Arutelul riigikogus jäi õiguskantsler vastuse võlgu küsimusele, kuidas hinnata vahepealsel, seadusmuudatuse kehtimise ajal riigikogu liikmetega seotud kriminaalasjades kogutud tõendite õiguspärasust juhul, kui riigikogu nüüd kinnitaks, et see protsess oli põhiseadusvastane.
Riigikogu liige Andres Anvelt ironiseeris selle üle, et immuniteedi nõrgenemine tegelikult enamikku saadikutest ei puuduta: «Immuniteedi nõrgenemine on võib-olla mind mõjutanud sellega, et ma olen sügisel kaks korda grippi põdenud, kevadel ka ühe viirusliku kopsupõletiku. Aga ma arvan, et siin õiguskantsler ei saa kuidagi aidata,» lausus Anvelt.
Küll aga soovitas ta mõelda sellele, miks parlament viimasel ajal teeb nii palju vigade parandusi. «Eelmise koosseisu lõpus vastuvõetud kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi me juba parandame, kui ma ei eksi, teist korda,» viitas ta.
Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on oma analüüsis välja pakkunud, et mõistlik oleks taastada kriminaalmenetluse seadustiku vastavad sätted eelmisest redaktsioonist.