Politsei peab olema senisest nõudlikum ja üle vaatama oma sanktsioonisüsteemi, et näiteks turvavarustuse mittekasutamise ja muude oluliste rikkumiste puhul rakendataks maksimumkaristusi, leiab siseminister Ken-Marti Vaher.
Vaher: turvavarustuse mittekasutamisel peaks rakendama maksimumkaristusi
8. aprill 2012, 23:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna tänavu on liikluses elu jätnud juba 27 inimest (4. aprilli seisuga), uuris Postimees siseminister Ken-Marti Vaheri käest, kas politsei liiklusjärelevalve mahtusid on plaanis suurendada, karistusi karmistada ja politseid linnapildis nähtavamaks muuta.
«Sellel aastal suurendame politseis liiklusjärelevalve mahtusid,» kinnitas Vaher. «Sealhulgas tehakse politsei- ja piirivalveameti tööprotsessides muudatusi, et suunata järelevalvesse rohkem ressursse.»
Näiteks on lähiajal plaanis alustada elektroonilisele välimenetlusele üleminekut, mis võimaldab vähendada väärteomenetlustele ja andmete sisestamisele kuluvat aega ning aastas kokku hoida üle 67 670 töötunni, et suunata see aeg liiklusjärelevalve efektiivsuse tõstmiseks.
Samuti kaasab Vaheri kinnitusel PPA järelevalvesse abipolitseinikke. Lisaks paigaldatakse tänavu Tallinna Kristiine ristmikule kaks foori-, kiirus- ja ühissõidukirajakaamerat ning Tallinna-Narva maanteele kümme automaatset kiiruskaamerat.
«Väga suurt tähelepanu tuleb pöörata turvavarustuse kasutamisele,» rääkis Vaher, lisades, et praegu ei kasuta inimesed jalgrattakiivreid ja helkureid piisavalt, näiteks polnud mullu hukkunud 19 jalakäijast helkurit 16-l.
«PPA peab olema siin senisest nõudlikum ja üle vaatama oma sanktsioonisüsteemi, et näiteks turvavarustuse mittekasutamise, aga ka muude oluliste rikkumiste puhul rakendataks maksimumkaristusi,» lausus minister. «Arenguruumi siin jagub.»
Samas on tema hinnangul selge, et ainuüksi järelevalvest liiklusolukorra parandamiseks ei piisa.
«Uuringud näitavad, et politseipoolne järelevalve mõjutab liiklusohutust vaid 10-25 protsendi ulatuses,» selgitas Vaher. «Ülejäänud osas sõltub see sõiduki tehnilisest korrasolekust, liikluskeskkonnast ja liiklusreeglite järgimisest ning liikleja enda teadlikkusest ja oskustest.»
Seega on ministri väitel väga oluline, et liiklusohutusse panustaksid nii liiklejad ise, omavalitsused, maanteeamet kui politsei.
Vaher rääkis, et politsei nähtavus on üks liiklejaid distsiplineeriv meede, suurendades subjektiivse avastamise riski ja sundides inimesi õiguskuulekalt käituma. Ta lubas, et siseministeerium vaatab koos PPAga üle politsei sisemised tööprotsessid ja ressursid, et leida täiendavaid võimalusi politsei nähtavamaks muutmiseks.
«Oluline on olla nähtav eelkõige nendes kohtades, mis on analüüsipõhiselt ohtlikumad,» lasus Vaher. «Samas on probleemiks ka liiklejate endi nähtavus, sest 2011. aasta suurenenud hukkunute arv ja põhiline probleem liikluses oli just jalakäijate ja jalgratturitega.» Ka kergliiklejate turvavarustuse kasutamise ja nähtavuse suurendamine olevat sel aastal tõsine väljakutse.
Vaher rääkis, et joobes juhtimise, kiiruseületamise ja teiste liiklusrikkumiste eest ette nähtud karistusi on alles paari aasta eest karmistatud. 2008. aasta sügisel vastu võetud seadusemuudatused seadsid karistuse suuruse sõltuvusse alkoholijoobe raskusest ning muutsid 1,5-promillises või suuremas joobes juhtimise kuriteoks. Varem käivitus kriminaalmenetlus siis, kui juht jäi joobes sõiduga vahele teist korda.
Seadus karmistas kordades karistusi ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest ja lisas väärtegude eest kohaldatavate põhikaristuste hulka juhtimisõiguse äravõtmise, mida varem määrati üksnes lisakaristusena, tõi minister näiteks.
Näiteks kiiruseületamisel kuni 20 km/h suurenes karistus 10-lt 30 ühiku ja kiiruseületamisel 21-40 km/h 50-lt 100 ühiku suuruse trahvini. Lisaks võib viimasel juhul karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
«Kiiruseületamisel üle 40 km/h, mille eest võis varem karistada kuni 200 ühiku suuruse trahvi või arestiga, võib praegu oodata ka juhtimisõiguse äravõtmine kuni ühe aastani,» lisas Vaher. «Eraldi väärteokoosseisuna sätestas seadus turvavöö kasutamise nõude rikkumise, mille eest saab karistada kuni 50 ühiku suuruse ning sellise teo korduval toimepanekul kuni 100 ühiku suuruse trahviga.»
Samuti täpsustas seadus vastutust muude liiklusrikkumiste eest, mis on statistika kohaselt sagedased raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste põhjused.
«Niisiis võimaldab seadus määrata liiklussüütegude eest trahvi, jätta rikkuja põhi- või lisakaristusena ilma juhtimisõigusest ning päris kuritegelike rikkumiste juures kohaldada aresti, näiteks sariroolijoodikutelt on aga võimalik ka sõiduk konfiskeerida,» lisas Vaher.
«Samuti näeb karistusõigus selle aasta algusest ette võimaluse määrata asenduskaristusena üldkasulikku tööd lisaks kriminaalasjadele ka väärteomenetluses,» seletas ta. «Paljudes riikides on üldkasuliku töö rakendamine alternatiivkaristusena väga levinud ning kõige rohkem kohaldatakse üldkasulikku tööd liiklusalaste ja varavastaste süütegude puhul.»