Kui statistikaamet teatas täna, et selle aasta alguses ületas pensionäride üldarv esmakordselt 400 000 piiri ja see moodustab enam kui 30 protsenti rahvastikust, siis Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi professor Lauri Leppik osutas tähelepanu, et suurenenud on just töövõimetus-, mitte vanaduspensionäride arv.
Leppik osutas, et viimase 10 aasta jooksul on vanaduspensionäride arv püsinud kogu aeg 280 000 ja 290 000 ringis. «Nii et tegelikult vanaduspensionäride arvus viimasel ajal olulist muutust ei ole. Suur pensionäride arvu kasv on tulnud tegelikult töövõimetuspensionäride arvu kasvust,» sõnas ta.
«Teisi tegureid on muidugi ka, aga laias laastus on pensioniea tõus käinud samas tempos eluea tõusuga,» järeldas Leppik.
Ka näiteks viimase aastaga suurenes töövõimetuspensionäride arv 7500 inimese võrra, mis on tema sõnul ühe aasta kohta väga suur kasv. «Ka seda ei saa kirjutada ainult ühe teguri kraesse. Ühelt poolt on näha, et suureneb töövõimetuspensionäride arv vanaduspensioni eelses vanuses, mis on natuke ka ootuspärane, et selles vanuses terviseprobleemid kasvavad.»
Seda on eriti selgelt näha naiste puhul, kelle pensioniiga on kasvanud. Naiste töövõimetuspensionäre oli kümme aastat tagasi (2001. aastal) vanusegrupis 55-59 eluaastat 3200, kuid sel aastal juba 12 768. Seega ühes vanuserühmas on nende arv suurenenud ligi 10 000 võrra.
Teisalt on töövõimetuspensionäride arv kasvanud ka madalamates vanuserühmades, 40-54-aastaste ja veelgi nooremate seas. «Need on veel täiesti tööealised inimesed. Siin on ilmselt mingid tööturutingimused taga, eriti regionaalne tööpuudus,» arvas professor. «Tõsi, ilmselt on see märk ka suurematest protsessidest, sotsiaalsest ebavõrdsusest - miks madalamates vanuserühmades tervis on halvem, sissetulekud kehvemad ning ka kroonilised haigused tulevad.»
Leppik arvas, et töövõimetuspensionäride hulk kasvab samas tempos edasi, kui poliitikates mitte midagi ei muudeta. «Samas, ega pole ka lihtsaid lahendusi – et kärbime midagi või administratiivselt teeme tingimused väga karmiks, et keegi ei saaks töövõimetust taotleda. Sotsiaalkindlustussüsteem on üks tervik ja kui üks uks pannakse kinni, siis inimesed leiavad teise ukse, kuidas sinna ikkagi siseneda,» selgitas ta, et vaja on minna detailselt probleemide põhjuste taha, mis hädadega inimesed sinna uksele koputama tulevad.
Meeste osakaal suureneb
Ka vanaduspensionäride arv võib tema hinnangul praegu edasi natuke tõusta. «Me teame, et naiste pensioniiga veel aastani 2016 tõuseb, aga meeste pensioniiga püsib selle ajani tasemel 63 aastat. See paistab ka numbritest välja, et vanaduspensionäride hulgas meeste arv kasvab. See tuleb sellest, et oodatav eluiga tõuseb ning tõenäosus elada pensionieani kasvab. See trend veel mõned aastad jätkub,» arvas Leppik.
«Teisalt näeme, et naispensionäride arv on viimasel 10 aastal kahanenud enam kui 10 000 inimese võrra – teisisõnu, naiste hulgas on pensioniea kasv olnud kiirem oodatava eluea kasvust.»
Valitsuse otsus tõsta alates 2016. aastast pensioniiga 63 aastalt 65-le mõjutab ilmselt pensionäride üldarvu ka. «Rahvastikuprognooside kohaselt võib oodata, et pensioniea tõus neutraliseerib loodetavasti enam-vähem eluea tõusu.»
Pensionisüsteemi see osa, mis vanaduspensione puudutab, on Leppiku arvates suhteliselt stabiilne järgneval 10 aastal. «Kahtlematult olen ma nõus, et suuremaid muutusi on vaja töövõimetuspensionide süsteemis.»
Täna andis valitsus ka sotsiaalministeeriumile ülesande töötada aasta jooksul välja uus töövõimetuskindlustuse seadust.