Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus täna nädala lõpus Afganistani suunduva kaitseväe kirurgide meeskonnaga.
Terras: Eesti vajab kaitseväe arstide sõjameditsiini kogemusi
5. aprill 2012, 19:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe teise Afganistani lähetatavasse kirurgide meeskonda kuuluvad üldkirurg major Jaan Tepp Põhja-Eesti regionaalhaiglast, kardiokirurg major Arno Ruusalepp, ortopeed major Alo Rull, anestesioloog major Lauri Kõrgvee ja anesteesiaõde veebel Karmen Maurus Tartu Ülikooli kliinikumist, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.
«Eesti Reservohvitseride Kogu ja reservohvitseridest arstide panus meie sõjameditsiini arendamisesse on olnud märkimisväärselt tulemuslik,» ütles kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. «Liitlased hindavad Eesti arste usaldusväärsete ja väga professionaalsete kolleegidena, kes on oodatud meeskonnaliikmed kolmanda taseme välihaiglasse Camp Bastionis Lõuna-Afganistanis.»
Reservväelastest meedikud läbisid enne teenistuse algust Afganistanis nelja nädala pikkuse koostööõppe Ühendkuningriigi meedikutega. Major Tepp ja major Kõrgvee on teeninud Camp Bastioni sõjaväehaiglas 2011. aastal, teised meeskonnaliikmed lähevad välisoperatsioonile esmakordselt.
Camp Bastioni laiendatud välihospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Haiglas on teenistuses ligi nelisada meedikut. Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke.
«Eesti kirurgid saavad Afganistanis hindamatu sõja- ja katastroofimeditsiini kogemuse,» ütles Afganistani suunduva meeskonna liige major Alo Rull ning lisas, et Camp Bastioni haiglas on 95 protsenti haigusjuhtudest erinevate traumadega patsiendid, mis on märkimisväärselt suurem hulk kui tsiviilmeditsiinis, samuti on erinev traumade iseloom. Major Rulli sõnul aitab katastroofimeditsiini kogemus meedikuid suurõnnetuste korral tõhusamalt reageerida. «Möödunud aasta näitas, et õnnetused, mis vajavad katastroofimeditsiini kogemusega arste, võivad aset leida ka heaoluriikides nagu Norra,» lisas ta.
Brigaadikindral Terrase sõnul on koostöö Eesti raviasutuste ja kaitseväe meditsiiniteenistuse vahel läinud Eesti sõjameditsiini arendamisel viimastel aastatel üha edukamaks.
«Loodame, et teil ei lähe neid kogemusi, mida te Afganistanist saate, kodus Eestis mitte kunagi vaja, aga parem on katastroofideks korralikult valmistuda,» ütles brigaadikindral Terras. «Eesti riik vajab teie sõja- ja katastroofimeditsiini oskusi ning reaalseid kogemusi, mida saate oma ametivendadega kodus jagada. Eesti sõdurid Afganistanis ütlevad, et nad tunnevad ennast lahinguväljal kindlamalt, kui teavad, et Eesti arstid teenivad Camp Bastioni välihaiglas.»
Kaitsevägi on alustanud sõja- ja katastroofimeditsiini aine õpetamist Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kursuse lõpetajad saavad baasväljaõppe, et toime tulla katastroofide ja sõja korral.
Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea tunnustas teenistusse asuva kirurgide meeskonna tööandjaid Põhja-Eesti regionaalhaiglat ja Tartu Ülikooli kliinikumi, samuti varasematel aastatel välisoperatsioonidel osalenud arstide tööandjaid Ida-Tallinna keskhaiglat ning Soome Seinäjoki haiglat, kes on võimaldanud oma arstidel ja õdedel kaitseväe teenistuses osaleda.
Möödunud aastal saatis Eesti välisoperatsioonile Afganistani esimes kirurgide meeskonna. Varasematel aastatel on Camp Bastioni haiglas teeninud Eesti reservohvitseridest kirurgid major Tiit Meren ja kaptenmajor Jaan Kirss.
Kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 165 kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis.