Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab homme taas olukorda tööturul ja Euroopa sotsiaalõiguste komitee järeldusi parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta täitmise kohta Eestis 2008. aastal.
Sotsiaalkomisjon jätkab homme tööturu arutelu
9. veebruar 2009, 19:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööturu olukorrast ja sotsiaalharta täimisest annavad ülevaate sotsiaalministeeriumi esindajad, teatas riigikogu pressitalitus.
Euroopa sotsiaalõiguste komitee järeldused Eesti kohta osutavad mitmetele puudustele. Komitee ei ole rahul kaitseväe asendusteenistuse kestusega, karjäärinõustamise olukorraga, puudega inimeste tööhõivega ja mitmete muude tööõiguse aspektidega.
Komitee märgib oma aruandes, et olukord, mida komitee pidas asendusteenistuse osas varem mitterahuldavaks, ei ole muutunud. Harta artikli 1 lõike 2 kohaselt ei või asendusteenistuse kestus ületada sõjaväeteenistuse kestust rohkem kui poolteist korda, kuid Eestis on asendusteenistuse pikkus 2 korda pikem kui kaitseväeväe kohustuslik ajateenistus. Nii on kaitseväe ajateenistuse pikkus Eestis minimaalselt 8 ja asendusteenistuse pikkus 16 kuud.
Sotsiaalharta nõuetele ei vasta ka karjäärinõustamine, kuna tööturuteenuste- ja toetuste seaduse kohaselt on juurdepääs karjäärinõustamisele vaid töötutel ja koondamisteate saanud töötajatel
Sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul peaks karjäärinõustamine laienema tasuta tööturuteenusena kõigile soovijaile ja seadust tuleks vastavalt muuta.
«Karjäärinõustamine on väga nõutud tööturuteenus. Järjekorrad nõustajate juurde on pikad. Sotsiaalharta nõue on, et ka inimesed, kel on töö, aga sooviksid midagi muud teha, aga päris täpselt ei tea, mis see uus töö või ametiala olla võiks, saaksid spetsialistilt nõu,» ütles Pikhof.
Rahuldav pole komitee hinnangul ka puudega inimeste koolituse ja kutseõppega seonduv olukord, sest puudega inimeste haridust ja koolitust hõlmavad diskrimineerimist tõkestavad õigusaktid on puudulikud.
Komitee ei ole samuti rahul puudega inimeste madala tööhõive ja puuduliku sotsiaalse integreeritusega. Eesti enda poolt esitatud aruandest nähtub, et kõigist tööealistest puudega inimestest töötab vaid umbes 17 protsenti.