Valitsuskabinet jätkab läbirääkimisi negatiivse lisaeelarve, sealhulgas koalitsioonis erimeelsusi tekitanud valitsussektori tegevuskulude kärbete üle kolmapäeva hommikul.
Valitsuskabinet jätkab kärbete arutamist kolmapäeval
9. veebruar 2009, 21:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse pressiesindaja ütles BNSile, et valitsuskabinet arutas esmaspäeval tänavuse lisaeelarve täpsemat liigendust, et tagada põhimõtteliselt kokku lepitud kulude kokkuhoid 8,08 miljardi krooni ulatuses. Pärast enam kui viietunnist nõupidamist otsustati aruteluga kolmapäeval kell 9 algaval valitsuskabineti koosolekul jätkata.
Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip ütles esmaspäeva pärastlõunal pärast valitsusliidu eestseisuse koosolekut ajakirjanikele, et koalitsioon on kokku leppinud kaheksa miljardi krooni suuruse negatiivse lisaeelarve koostamises ning vaatamata mõningatele erimeelsustele on kõik osapooled endiselt seisukohal, et seda kokkulepet on võimalik täita.
«Kui läheb konkreetseks kärpimiseks konkreetsetelt tegevusaladelt, siis loomulikult selgub nüansse, mida esialgu suuri raame kavandades ei ole arvesse võetud. Probleeme on ja see on täiesti loomulik, et neid tuleb ka lahendada,» lausus ta.
Ühe erimeelsuste kohana nimetas Ansip valitsussektori tegevuskulude kärbet, mida on kavandatud arvestusega, et kõik ühiskonnakihid peavad ohverdama solidaarselt. Sellega peavad tema sõnul leppima nii pensionärid kui kõik riigilt palka saavad inimesed, nende seas õpetajad, politseinikud, päästeametnikud ja piirivalvurid. «Kõigil tuleb aru saada, et seda raha, mida eelarvesse ülimalt suure tõenäosusega ei laeku, ei saa ka laiali jagada,» lausus ta.
Ansipi sõnul on kokku lepitud, et ministeeriumid kärbivad seitsme protsendi ulatuses personalikulusid ning see puudutab ka kõiki eraldisi ja programme. Siiski vajab tema sõnul veel arutamist, kas kõigist eelarvest tehtavatest eraldistest on võimalik sellist kärbet teha. «On võimalik loobuda mõnest programmist kas või sajaprotsendiliselt selle nimel, et mitte kärpida nii palju õpetajate palkasid. Kindlasti ka ministeeriumidevahelised jaotused muutuvad,» lisas ta.
Valitsus on teatanud, et plaanib lisaeelarve eelnõu heaks kiita 18. veebruaril ning esitada selle samal päeval arutamiseks riigikogule.
Isamaa ja Res Publica Liit on pidanud vajalikuks siduda lisaeelarve ja sellega seotud seadusemuudatuste vastuvõtmine riigikogus valitsuse usaldushääletusega, samuti on sellele toetust avaldanud mitu Reformierakonna poliitikut. Esmaspäeval toetas eelnõu usaldusküsimusega sidumist ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.
Kui valitsus otsustab kärpepaketi vastuvõtmise usaldusküsimusega siduda, võtab riigikogu eelnõu päevakorda valitsuse määratud ajal, kuid mitte enne ülejärgmist päeva alates menetlusse võtmisest. Eelnõu lugemisel esineb ettekandega valitsuse esindaja ning toimub küsimuste ja läbirääkimiste voor, seejärel läheb eelnõu lõpphääletusele.
Juhul kui parlament ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, astub valitsus tagasi.