Parts: teedehoolduses tuleb võidelda lahja konkurentsi ja kehva järelevalvega
9. aprill 2012, 19:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts nentis, et riigikontrolli auditis välja toodud probleemid riigimaanteede hoolduse kohta vajavad ministeeriumi suuremat sekkumist ja suur roll on täita ka maanteeameti uuel juhil.
Veebruari lõpus avaldatud riigikontrolli audit andis hävitava hinnangu maanteeameti tegevusele riigimaanteede hooldamisel. Konkurents hangetel on süstemaatiliselt välja suretatud ja pooltel hangetel osaleb ainult üks firma. Paljud hooldustööd on tegemata, teehooldajad aga istuvad maanteeameti järelevalveametnikele sisuliselt pähe ja dikteerivad ise tingimusi, nenditi auditis.
«Selles esitatud probleeme tuleb nii maanteeametil kui ministeeriumil tööhoolde korraldamisel ja selle reguleerimisel äärmiselt tõsiselt võtta,» ütles Parts täna riigikogus saadikute küsimustele vastates.
Ministri sõnul nõustub ta riigikontrolliga selles, et teehoolduskulud on kasvanud konkurentsi puuduse tõttu. Maanteeameti korruptiivset tegevust hangete ümber Parts tõenäoliseks ei pidanud.
«On täiesti selge, et kui kuskil maakonnas on hooldeleping, mida keegi on täitnud seitse-kaheksa aastat, siis on tal eelis teha parem pakkumine kui teistel. Aga me tõesti tahaks näha, et ka need teised pakkujad osaleksid,» ütles Parts. Praegu konkureerib teehoolduse riigihangetel reeglina 2-3 firmat, tulevikus tahetakse see viia 6-7ni.
Üks võimalus selleks on vähendada piirkondi, mida hanke võitja teenindama peab. Partsi sõnul vajab idee kaalumist, kuid ilmne on, et see tooks kaasa suuremad kulud.
Samuti tuleb tihendada järelevalvet teede hooldeseisundi üle. Probleeme tekitab see, et praktikas on maanteeamet nii tööde tellija kui ka järelvalvaja. Samas on riigikogu pannud seadusega selle funktsiooni politsei- ja piirivalveametile.
«Peab tunnistama, et selles osas on politsei- ja piirivalveamet tõenäoliselt ressursside piiratuse tõttu olnud võrdlemisi tagasihoidlik,» ütles Parts. «Mis puudutab maanteeameti-sisest teede järelevalvet, siis on täiesti selge, et siin tuleb olukorda parandada. Maanteeamet ise on ka selle auditi käigus vastu võtnud uue teede järelevalve korra, mis on väga põhjalik, väga üksikasjalik.»
Hooldepäevikute ja hooldeoperatsioonide täitmise jälgimiseks rakendatakse tehnoloogilisi võimalusi ka GPS-seadmete abil.
Maanteeameti juhtkonna olulisemaks ülesandeks pidas Parts organisatsiooni töökorralduse muutmist, et amet seisaks riigi huvide eest. «Paljuski on põhjuseks kaasajastamata jäetud töökultuur. Tuleb riigi huve rohkem kaitsta, mitte leppida kõige praktilisema lahendusega, nagu see tihti on.»