Õiguskantsler Indrek Tederi esialgse hinnangu kohaselt ei ole Eesti kohtute otsused jätta moraalne kahju paljudel juhtudel hüvitamata vastuolus põhiseadusega.
Õiguskantsler: moraalse kahju hüvitamisel pole seaduse vastu eksitud
10. aprill 2012, 07:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder tegi vastava analüüsi riigikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni palvel, kes juhtisid tähelepanu Hillar Koitla kaasusele, mille puhul Koitla vanemate hukkumisega lõppenud õnnetuse põhjustanud Joosep Laiksoolt moraalset kahju välja ei mõistetud.
Kohus põhjendas toona otsust sellega, et võlaõigusseaduse paragrahv 134 lõige 3 näeb mittevaralise kahju hüvitamist ette vaid siis, kui seda õigustavad erandlikud asjaolud. Samas ütleb aga põhiseaduse paragrahv 25, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Õiguskantsler Teder ütles riigikogu ees esinedes, et põhiseaduse sätet mittevaralise kahju nõudmiseks tuleb käsitleda tõlgendada lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigusena, mille piiramist õigustab iga eesmärk, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Seega on selle põhiõiguse sisustamisel suhteliselt lai kaalutlusruum.
«Riigikohus on leidnud, et lähedastele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine vaid erandlike asjaolude esinemisel lähtub vajadusest tagada kahjutekitajale oma teo tagajärgede ettenähtavas mõistlikus ulatuses ning vältida tema maksejõuetuks muutmist,» lisas Teder.
Õiguskantsler leidis, et seadusandjal peaks olema võimalus tõmmata piir surnu lähedaste ja teiste, mittevaralist kahju kannatanud kolmandate isikute vahele.
«Leiangi, et teatud rasketel juhtudel tuleb kahju tekitajal kindlasti hüvitada surnu lähedastele nende tekitatud mittevaraline kahju. Millised need rasked juhud või erandlikud olukorrad on, see peaks lõppastmes settima kohtupraktikas ning seda võite juba täpsustada teie, austatud seadusandjad.»
Siiski leian, et teatud piirangud mittevaralise kahju hüvitamisel on siiski ka tõenäoliselt põhjendatud, kuna kohtule on antud ulatuslik kaalutlusõigus selles, mida lugeda erandlikeks asjaoludeks.
«Seega ei ole seadusandja minu esialgsel hinnangul põhiseaduse paragrahvidest 19 ning 25 tulenevate ning antud asjaoludel vastassuunaliselt mõjuvate põhiõiguste omavahelisel kaalumisel lubatud piiri tõenäoliselt ületanud.»
«Lõpetuseks osundan veel kord, et kui riigikogu liikmed on veendunud, et võlaõigusseaduse paragrahv 134 lõige 3 vajab täpsustamist, siis see on ju ka võimalik,» nentis Teder.