Ringhäälingunõukogu teisipäevase otsusega uueks viieaastaseks ametiajaks ametisse valitud rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul peab ta oma uue ametiaja peamiseks eesmärgiks pakkuda televaatajatele ja raadiokuulajatele rikkalikumat sisu.
«Eesmärk on teha saateid, millest on vaatajatele ja kuulajatele mingil moel kasu. Saated peaksid avardama nende silmaringi, andma informatsiooni, kutsuma neid rohkem osalema avalikus debatis, ergutama kodanikuühiskonda. Meie eesmärk ei ole lihtsalt saateid teha ja reitingut taga ajada. Reiting ei ole meie jaoks esmatähtis,» ütles Allikmaa BNSile.
Allikmaa tõdes, et muud suurt põhiülesannet on tal oma uueks ametiajaks keeruline nimetada, kuna rahvusringhääling elab arengukava järgi.
«ERRi nõukogu on heaks kiitnud arengukava aastateks 2013-2016, mis tähendab, et piltlikult öeldes on meil sõiduplaan olemas ja seda tuleb järgida. Kõik olulised tegevused on arengukavas ära kirjeldatud. Ega mul sellele palju lisada ei ole. Ka arengukava eesmärk on pakkuda veelgi rikkalikumat sisu, veel rohkem huvitavaid saateid, veel rohkem kasulikke saateid,» sõnas Allikmaa.
Allikmaa avaldas lootust, et tema uue viieaastase ametiaja jooksul saabub selgus ka uue ringhäälingumaja ehitamise küsimuses.
«Niisama naljaviluks ei ole uut ringhäälingumaja projekteeritud, uut hoonet on mitmel põhjusel vaja. Ma arvan, et mingisugune läbimurre selles otsustusprotessis minu uuel ametiajal tuleb, aga see ei ole täna ainult rahvusringhäälingu teha või otsustada. Meie oleme teinud omalt poolt kõik, projekt on väga kvaliteene ja selle pealt saaks kohe ehitusse minna. Me oleme teinud seda projekti väga väikese eelarvega ning kui seda kõrvutada samasuguste projektidega, on meie projekt 2-3 korda odavam. See tõestab, et me osakame raha lugeda, me niisama seda raha välja ei anna,» lausus Allikmaa.
Rahvusringhäälingu juht tõdes, et kui Eesti Raadio ja ETV rahvusringhäälinguks ühendati, oli selle protsessi üks eeltingimus ühine maja.
«Täielik sünergia ja majanduslik kokkuhoid saab tekkida alles siis, kui asutakse ühe katuse all ja võimalikult kompaktselt koos. Miks muidu on täna Delfi, Eesti Päevaleht ja Maaleht kogunenud ühistesse ruumidesse. Ega see ei ole ainult majandusliku kokkuhoiu, vaid ka sünergia küsimus. Mida rohkem on ajakirjanikke koos, seda rohkem ja paremini liigub info. See on suur asi, selle poole tuleb püüelda,» sõnas Allikmaa.
ERRi juhi sõnul pole tele- ega raadiomajas aastakümneid põhjalikku remonti tehtud ja seda ei ole mõistlik hakata tegema ka praegu.
«Väiksemaid remonte me muidugi teeme, muidu kukub midagi pähe või näeb väga kole välja. Alternatiiviks oleks kahe maja kapitaalremont, mis läheb maksma sama palju kui uue ehitamine, kuid see ei ole mõistlik alternatiiv. Kui mõelda, et tuleviku televisioon vajab rohkem, suuremaid ja kvaliteetsemaid stuudioid, siis ei ole neid võimalik isegi kapitaalremondi käigus saavutada. Uus maja on rahvusringhäälingu jaoks mingil hetkel paratamatu,» nentis Allikmaa.
Tema sõnul ei hakka ERR siiski lähiajal uue maja ehitamisega väga peale käima, kuna lahendamata on ka Eesti Rahva Muuseumi ning muusika- ja teatriakadeemia saali küsimus. «Meie poolt oleks kummaline, kui ERR põrutab kõigist mööda ja ajab oma asja, me peame vastutustundlikult käituma. Millises järjekorras mida ja millal ehitada, on valitsuskabineti otsustada. Valitsus peab muu hulgas vaatama ka seda, et me riigieelarve tasakaalu ära ei lõhu,» nentis Allikmaa.
Rahvusringhääling tellis hiljuti Tallinnasse Kristiine linnaossa Tuisu tänavale kavandatava ringhäälingumaja ehituseks kalkulatsioonid kolmelt ettevõttelt, mille hinnakalkulatsioonide kohaselt läheb uue hoone ehitus maksma vahemikus 55,3-70,9 miljonit eurot.
ERR-i uus maja on kavas rajada Tallinna kesklinnast eemale Kristiine linnaossa Tuisu 21 kinnistule. ERR võtab ringhäälingumaja projekteerimisel aluseks arhitektuurikonkursi võidutöö, mille autor on Taani arhitekt Erik Nobel. Võitnud projekt näeb ette klaasist hoone, mille sisse on paigutatud läbipaistmatute seintega stuudiod.