Aaviksoo loetles eelseisva haridusreformi põhipunktid

«Eesti haridus on täna seisus, kus mitte keegi pole rahul,» ütles tänasel konverentsil haridusminister Jaak Aaviksoo. «Hariduslik kihistumine Eestis kasvab: õpetajad ei ole rahul, õpilased ei ole rahul, ühiskond ei ole rahul,» loetles ta.

«Nende ühiskonnagruppide rahulolematus on väga lihtsalt sõnastatud: palka oleks vaja õpetajatele maksta, koormus võiks väiksem olla, huvitav võiks koolis olla ja sellest, mis koolist kaasa saab, sellest võiks tulevikus tolku olla,» jätkas minister.

Aaviksoo sõnul näitab klassikomplektide keskmine täituvus langustrendi. «Lapsi on kolmandiku võrra vähem kui varem. Kuid see on vaid pool tõde, kohati on lapsi poole vähem, kohati kolm korda vähem, aga koole on meil ikka sama palju ja õpetajaidki on sama palju. Kui see kõik oleks kompenseeritud kasvava kvaliteediga, siis polekski midagi valesti. Aga ei ole nii.»

Eesti hariduskulud on Aaviksoo sõnul kogu maailma mastaabis silmapaistvad, tervelt 7 protsenti SKPst. «Kuidas siis ikka õpetajatele palgarahaks ei jätku? Sest hariduskuludest läheb õpetajate palkadeks alla 40 protsendi. Soomes on see protsent 52, OECD riikides keskmiselt 60,» märkis Aaviksoo. «Oleks meil nii nagu Soomes, oleks õpetaja palk 1000 eurot kuus, kui nagu OECD riikides, siis rohkemgi.»

«Koolivõrk niisugusena nagu ta on täna, ei ole jätkusuutlik niikuinii. Usun, et peaksime hariduskorralduses mõningad sammud viivitamatult käivitama,» ütles Aaviksoo. «Oleme valitsuses selle teemaga tegelemas, palun veel veidi, vaid kuus nädalat aega, maikuu lõpuni. Loetlen üles need 12 lähtekohta, mis ma valitsuskabinetile esitasin ja mis ka valitsuskabineti toetuse said.»

Minister Aaviksoo loetles eelseisva haridusreformi põhipunktid:

1. Vastutus põhi- ja keskhariduse juhtimise, rahastamise ja korraldamise eest tuleb jaotada selgelt kohalike omavalitsuste ja riigi vahel. Aaviksoo oli seda meelt, et kohustuslik põhiharidus oleks üheselt ja selgelt kohaliku omavalitsuse vastutus ning keskhariduse eest vastutamine võiks olla palju selgemini riigi ülesandeks.

2. Koolivõrgu kujundamisel suurendatakse riigi ja KOVide koostööd eelkõige läbi investeeringute suurema koordineerituse. Riik peaks koostama teemaplaneeringu üle Eesti ja sellest lähtumagi. Investeeringute mõistlikuma suunamise nimel. Nii teeme Norra abirahadega kooli korda, kuid lapsi meil seal ei ole.

3. Koolivõrgu kavandamisel lahendatakse muuhulgas koolitranspordi ja õpilasmajutuse probleemid. Võib olla tasuks mõelda lahenduste eale, mis ei seisneks uute õpilaskodu püstitamises, vaid keskendume neile peredele, kes peavad oluliseks noore kasvamist sugulaste-tuttavate juures? Miks mitte seda toetada, see on odavam kui ühika ehitamine.

4. Keskharidust (nii üld- kui kutseharidus) tuleb käsitleda kui tervikut.

5. Põhikoolide ja gümnaasiumide rahastamine lahutatakse. Gümnaasiumide rahastamine peab toetama tugevate linna- ja maakonnagümnaasiumide arengut, vajadusel riigigümnaasiumidena.

6. Üldhariduse ümberkorraldamise kava peab hõlmama ka hariduslike erivajadustega laste õppe korraldamist.

7. Õpetaja töö korraldamisel lähtutakse õpetaja ametist kui tervikust. Kindel kuupalk, ametipalk, mis sõltub kvalifikatsioonist ja töö tulemuslikkusest.

8. Suurendatakse koolijuhi rolli ja vastutust.

9. Haridusasutuste tegevuskulude planeerimisel seatakse esikohale õpetajate palgatõus.

10. Vaadatakse ümber õppevahendite hange ja korraldus.

11. Õpilaste õpi- ja õpetajate õpetamiskoormuse vähendamine.

12. ELi järgmise finantsperioodil kavandatakse meetmeid ja vahendid eelkõige koolivõrgu ümberkorralduste ja õpetajate palkade kasvatamiseks.