Kapo: Eesti sai Dresseni juhtumist ka kasu

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei aastaraamatu 2011 esitlus. Pildil büroojuht Martin Arpo ja kapo peadirektor Raivo Aeg
Kaitsepolitsei aastaraamatu 2011 esitlus. Pildil büroojuht Martin Arpo ja kapo peadirektor Raivo Aeg Foto: Toomas Huik

Kaitsepolitsei töötaja, riigireetmises kahtlustatavana vahistatud Aleksei Dresseni juhtum tõi peale suurte kahjude mingil määral ka nii Eestile kui selle partneritele kasu, kinnitas kaitsepolitsei tänasel pressikonverentsil.

Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg hindas, et see oli tõesti ääretult tõsine juhtum. «Kui ühe eriteenistuse töötaja on värvatud vaenuliku riigi eriteenistuse poolt, siis mis saab veel tõsisem olla? See on võrdne nähtavasti mingi riigijuhi või tipp-poliitiku tegevusega teise riigi eriteenistuse heaks. Riigisaladus on ju see, mida riik kõige kiivamalt kaitseb üldse, ka oma partneritega kõike ei jagata. Eriteenistuse töötaja oskab aga teatud seoseid luua, protsesse jälgida, kas ta just otseselt saladust teab,» arutles Aeg.

Kapo pressibüroo juhi Martin Arpo sõnul sai aga lisaks kahjule kapo Dresseni juhtumist ka kasu. «Oleme omakorda palju teada saanud – see on kahju Venemaa vastavatele teenistustele ja kasu meile,» lausus Arpo.

«Ja mitte ainult meile, vaid ka meie partneritele,» lisas Aeg. «Sest vastuluure kogukonnas sellised suured paljastamised või suured spioonide kinnipüüdmised arutatakse küllaltki põhjalikult läbi ja jagatakse kogemust. Ühisrinne muutub tänu sellele palju efektiivsemaks,» sõnas ta.

Küsimusele, kas Dressen on jutukas, vastas Aeg vaoshoitult: «Eks ta ikka midagi räägib.»

Dresseni juhtumi kriminaalmenetlus kestab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles