Ansip on jõukas – ja ei ole ka

Foto: Priit Pullerits

Peaministri rohkem kui 4000-eurone kuupalk tundub paljudele üüratu. Või on see igati normaalne? Kõik, nagu öeldakse, oleneb vaatepunktist.

Kas peaminister Andrus Ansip on 3545 euro suuruse ametipalgaga ülemakstud?

Vastus küsimusele oleneb sellest, mille ja kellega võrrelda.
Ansip peaks oma kohal rabama üheksa kuud, ja iga viimse kui penni teenistusest kõrvale panema, et lubada endale sellist reisi, nagu tegi kolm aastat tagasi tema erakonnakaaslane Siim Kallas.

Nimelt käis Kallas, Euroopa Komisjoni korruptsioonivastase võitluse volinik, Venemaa põhjaosas Murmanskis. Ta pidas seal kõne Barentsi mere Euro-Arktika nõukogu ministrite kohtumisel. Too käik läks maksma pisut rohkem kui 26 000 eurot. Mitte küll Kallasele, vaid Euroopa maksumaksjaile.
Samas jätkuks Ansipi palgarahast vähemalt nelja-viie õpetaja palkamiseks.

Seega oleneb vastus küsimusele, kas Ansip ja teised ministrid, kelle kuupalk jääb mõnesaja euro jagu peaministri omast väiksemaks, on liiga heldelt või kasinalt tasustatud, vastaja vaatepunktist. Kuid milline oleks põhjendatud ja õiglane vaatepunkt?

Õiglase võrdluse saamiseks on mõttekas võrrelda peaminister Ansipi ametipalka teiste samasuguse töö tegijatega. Ehk teiste valitsusjuhtide töötasuga.

Odavalt müüdud?

Aga võrrelda mitte lihtlabaselt, üks ühele. Sest selge on see, et kui Soome või Rootsi, Saksamaa või Prantsusmaa elatustase on kõrgem kui Eestis, siis on endastmõistetav, et nonde riikide valitsusjuhi töötasu on kõrgem kui Eesti peaministril. Näiteks Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kellega Ansip enda sõnul hästi läbi saab, teenib temast viis korda rohkem, 18 333 eurot kuus. Seega, pelgalt palganumbreid kõrvutades võiks Ansipile lausa kaasa tunda – liiga odavalt müüb ennast.

Samas, üllatav küll, ei mängi Euroopa peaministrite palkade puhul peaaegu mingit rolli see, kui palju on riigis elanikke. Ehk ärimaailma loogika, et mida suurem ettevõte, seda suurem palk, riigivalitsemises eriti ei kehti.

Suur­britannias on tosin korda rohkem elanikke kui Norras, ent ometi on mõlema riigi peaministri – David Cameroni ja Jens Stoltenbergi – kuupalk peaaegu võrdne, vastavalt 14 307 ja 13 964 eurot. Või võrrelgem Prantsusmaad ja Soomet. Prantsusmaal elab samuti tosin korda rohkem inimesi kui Soomes, aga peaministri François Filloni palk – iseenesest Euroopa valitsusjuhtide kopsakaim – on kõigest poole suurem kui põhjanaabrite peaministri Jyrki Kataineni kuusissetulek, vastavalt 21 194 ja 14 842 eurot.

Õiglasema võrdluse saamiseks tasub arvutada, kui suur on ühe või teise peaministri palk kõrvutades oma riigi tavakodanike sissetulekuga. Niiviisi saab kõnekama pildi hindamaks, kas Ansipi palk Eesti valitsusjuhina on liiga suur või mitte.

Andmed peidus
Selleks et saada vettpidavad tulemused, peavad algandmed olema usaldusväärsed. Euroopa riikide keskmise palgaga oli lugu lihtne: need andmed koondas Aime Lauk statistikaametist, kasutades tööjõukulu uuringuid, mis hõlmavad tööstust, ehitust ja teenindust (kuid kust jäävad välja näiteks avalik haldus, riigikaitse ja põllumajandus).

Paraku puuduvad samadel alustel andmed Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kohta nagu Norra, Šveits ja Balkanimaad, mistõttu tuli need siinsest arvestusest välja jätta.

Veelgi keerulisem on hankida andmeid eri riikide peaministri palga kohta. Avatud ja läbipaistvates Põhjamaades, nagu Soome, Rootsi ja Norra, on need summad lihtsalt leitavad, aga juba Taanist alates muutub vastava info saamine keeruliseks. Internetis laialt levinud andmed, nagu lähemal uurimisel selgub, pole absoluutselt usaldusväärsed.

Siinses tabelis kajastuvate summade kontrollimiseks on kasutatud mitut allikat, alates ametlikest ja lõpetades isiklikega (välismaiste kolleegide abi). Küsitavad ja mitme kinnitava allikata tulemused, nagu näiteks Bulgaaria peaministri Boiko Borisovi väidetav kuupalk 1824 eurot, on arvestusest välja jäetud.

Nii jõuab järeldusele, et kuigi Ansipi palk eurodes on Euroopa valitsusjuhtide seas üks kesisemaid – võrreldes näiteks Eestist pisut väiksema pindalaga Taani peaministri Helle Thorning-Schmidtiga on ta lausa kehvik –, võib Ansip võrreldes Eesti lihtkodanike keskmise sissetulekuga tunda end Taani kuningriigi valitsusliidrist õige pisut kuninglikumana. Ansip teenib 4,2 riigi keskmist palka, Thorning-Schmidt napilt üle nelja. Selle arvestuse järgi ei jää Ansip kuigi palju maha isegi Briti peaministrist Cameronist.

Kõige kaugemale on riigi keskmisest eemaldunud Prantsusmaa peaminister Fillon, kes teenib ligi kaheksa riigi keskmist palka.

Tõele au andes peaks kõrvaltoodud tabeli lõppu kuuluma kahe Euroopa probleemriigi, Kreeka ja Itaalia peaminister. Nii Lucas Papademos kui ka Mario Monti teatasid eelmise aasta lõpus pärast valitsusjuhiks saamist, et loobuvad palgast, sest riigi majanduslik olukord on kehv ja nõuab kulude kärpimist. Nii et igaüks, kes teenib nois riikides vähemalt euro, teenib pööraselt rohkem kui valitsuse esimene mees.

Ja kui tõele veel rohkem au anda, siis tabeli tipus peaks troonima hoopis kaks euroametnikku. Herman Van Rompuy, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, ja José Manuel Barroso, Euroopa Komisjoni president, teenivad kuus vastavalt 24 875 ja 24 422 eurot. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmine palk on 2419 eurot. Seega teenib Van Rompuy 10,3 ja Barroso 10,1 euroliidu keskmist palka.