Kui selle aasta alguses hakkas Lätis kehtima seadus, mis lubab Venemaalt aktsiisikaupa sisse tuua vaid üks kord nädalas, hakkasid lätlased kütust aina rohkem Eesti ehk Luhamaa piiripunkti kaudu tooma.
Luhamaa piiripunkti ummistavad Läti kütusevedajad
13. aprill 2012, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks on olukord niikaugel, et Luhamaal on Läti numbrimärgiga autosid oluliselt rohkem näha kui Eesti omi.
«Heal juhul iga kaheksas-üheksas on eestlane, teised on lätlased,» ütleb üks kohalik Misso valla mees, kes on just seisnud ära korraliku tööpäeva pikkuse autojärjekorra, mis ootab piiriületust Vene poolel. Ei varja temagi, et käis kütuseringil, mis just pika järjekorra tõttu tagasisõidul kipub venima 10–12 tunni pikkuseks.
Sellest 200 eurost, mis Ansip pensioniks annab, jääb väheks, nendib mees. «Rahvast tuleb aru saada,» ütleb ta lätlaste kohta, kes teinekord olevat tema sõnul peaaegu tervete küladega piiripunktis passimas.
«Nad ei tuleks siia, kui asi poleks rahas. Teie kirjutate, et riigil jäävad maksud saamata. Aga kui palju jääb riigil siitkandi inimestele omalt poolt andmata? Kui kuritahtlikule teele ei taha minna, eks siis tuleb siin sahkerdada,» põhjendab mees.
Vaesus sunnib
Tõepoolest, see ei ole iseenesest seaduserikkumine, kui tuua auto standardpaagis Venemaalt kütust, mis rusikareegli järgi on seal umbes kaks korda odavam kui Eestis või Lätis. Toll saab piiril iga päev samu nägusid nähes vaid tõdeda, et kahtlaselt sageli sõidate.
Nagu selgitab Toomas Raat Lõuna maksu- ja tollikeskusest, ei toimu seaduserikkumine mitte piiril, vaid sisemaal, kui see aktsiisivaba kütus võetakse paagist välja – just seda seadus keelab.
«Polegi tähtis, kas ma seda müün, annan ära või vahetan koti kartulite vastu,» ütleb Raat. «Kütust tohib kasutada ainult samas sõidukis. Kui inimene käib näiteks kord nädalas ja vahepeal sõidab sama autoga selle kütuse maha, siis ta seadust rikkunud ei ole. Aga kes sõidavad siin kaks korda ööpäevas, siis selge see, et tegelikult sama auto seda kütust vahepeal ära ei jõua põletada.»
Läti majandusolukord on ilmselt kehvem kui Eestis ning Ida- ja Kirde-Läti on üks lõunanaabrite kõige vaesemaid piirkondi.
Luhamaal ootab oma järjekorda läti mees Gatis. Mees märgib, et käib kolm korda nädalas Smiltenest (mis on piirist tubli 100 km kaugusel) Venemaal kütust toomas. Praegu on tal seljataga 14-tunnine Venemaal-käik, millest põhiaja moodustas Vene-poolses järjekorras passimine.
Kütust toob ta väidetavalt enda ja venna-õe perede jaoks. Ütleb, et kõige kaugem koht, kust veel tasub tulla, on Valmiera.
«Aga kas külades on tööd? Kas nad teavad Riias, kuidas siin elatakse? Valitsus mõtleb ainult seadusi välja, andku enne siia töökohad ja siis kehtestagu selline seadus, et tohib ainult korra nädalas kütust tuua,» on ta oma valitsuse peale kuri. Mees ei taha kuuldagi sellest, et Eesti võiks Läti eeskujul sama korra kehtestada.
Läti elanik Aleksandr käib enda sõnul Eesti kaudu Venemaal kütust toomas kolm või neli korda nädalas. «Kui töö oli, käisin kord nädalas. Aga kui nüüd tööta jäin, käin sagedamini, mida muud teha,» ütleb ta. Tuleb 130 kilomeetri kauguselt Smiltene tagant.
Nagu paljudel siin, on temagi auto nii ehitatud, et sõidab gaasi peal ja kogu paagis oleva kütuse saab koju viia. Ikka enda ja sugulaste jaoks toon, kinnitab temagi sama ettekäänet, mida kõik siin kordavad.
Aluksne mees Viktor tõdeb, et kuni tööl käis, sõitis harvemini, aga pensionile jäädes hakkas sagedamini käima: kas üle päeva või kord üle kolme päeva. Tuleb ju korteri eest maksta, ütleb ta.
Luhamaa piiripunkti juht Aivo Pinte ütleb, et lätlaste seas on palju neid, kelle näod on piirivalvuritele juba meelde jäänud, kuna neid näeb kas iga päev või üle päeva.
Seevastu eestlastest kütusevedajate osakaal hakkas piiripunkti juhi sõnul tunduvalt vähenema juba eelmise aasta kevadsuvisel. Üks põhjus on tema arvates see, et eestlased on siiski rohkem leidnud töökohti, kas või käivad mehed Soomes ehitamas.
Kuskil on tekkinud organiseeritud kuritegevus, mis sellest ärist tulu lõikab, arvab piiripunkti juht. «Kuskil seda raha pestakse,» tõdeb Pinte.
Leidlikud tegelased
Lõuna maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna juhataja Toomas Raadi sõnul on nüüd vähemalt kadunud aastatetagune jultunud komme võtta juba sealsamas piiripunkti juures tee ääres kütus paagist välja. See kõik toimub nüüd garaažides, eravaldustes, kuhu niisama lihtsalt vaatama ja läbi otsima minna ei saa, tõdeb ta.
Eravaldusse sisenemiseks või sealse tegevuse jälgimiseks peab ametnikul olema kohtuniku luba. Lisaks on leidlikumad tegelased avastanud nüansi, millega seadusest mööda hiilida. Nimelt võib kütust paagist välja võtta ühel tingimusel – auto remondi puhul. Kui kütuseärikas väidab, et pumpas oma garaažis auto paagist kütust välja seetõttu, et plaanis hakata mootorit remontima, on raske vastupidist tõestada.
Maksud, mis jäävad riigil saamata, ei ole väikesed, räägime hinnanguliselt rohkem kui viiest miljonist eurost aastas, tõdeb Raat. Kui eeldame, et enamik lätlaste toodud kütusest läheb Lätti, võib öelda, et see pole mitte Eesti, vaid juba Euroopa Liidu probleem.
Raat toob võrdluse, et kui pillad maha nõelakarbi, on seda võimalik kokku korjata, aga kui oled nõelad heinakuhja laiali visanud, otsi siis neid pärast. Samamoodi on kütusevedajatega, kui nad piirilt üle on saanud ja üle maa laiali pudenenud.
On viimane aeg Läti ja Leedu jälgedes seadust muuta, nendib Raat.
Lätlased Eesti-Vene piiril
Lätlaste piiriületused Luhamaal on aastaga kõvasti kasvanud
(sissesõit Eestisse läbi Luhamaa piiripunkti, auto kuuluvuse järgi)
I kv 2011 I kv 2012
• Eesti 21 202 14 906
• Läti 15 781 23 424
• Vene 5823 7233
Allikas: piirivalve