Kaitseväest peab haridusnõuete pärast lahkuma paarkümmend ohvitseri

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Lennart Rikk

Kaitseväest peab lahkuma umbes 20 ohvitseri, kes ei ole tähtajaks suutnud omandada kõrgharidust ega vasta seega kehtivale haridusnõudele.

Kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülem kolonelleitnant Peeter Läns ütles BNSile, et kaitsevägi ei kavatse edasi lükata ohvitseridelt kõrgharidust nõudva haridusnõude täitmist. Seetõttu peab 1. septembriks kaitseväest lahkuma umbes 20 ohvitseri, neist umbes 3-5 läheb pensionile.

Kolonelleitnant Länsi sõnul on tegemist nooremohvitseridega.

Õiguskantsler Indrek Teder pöördus hiljuti kaitseministeeriumi poole, küsides põhjendust, miks on peetud vajalikuks nõuda ohvitseri auastmes kaitseväelastelt kõrgharidust.

Kaitseministri ülesandeid täitev haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vastas õiguskantslerile, et tööandjal on õigus nõuda teatud oskuste olemasolu, et isik suudaks edukalt tööülesandeid täita. Minister märkis, et ohvitseri kõrghariduse nõue on iseseisvas Eesti olnud läbiv.

«Ohvitseri ametikoht on kõrgema riigiametniku ametikoht, millele asumisel eeldatakse isikult süvendatud üldhariduslikke teadmisi ning eelnevalt omandatud eriala alusteadmisi ja -oskusi. Kaasaegne ohvitser ei ole lihtsalt sõdurite juht kaevikus, vaid ta peab suutma orienteeruda nii muutuvas eriala- kui ka tehnikamaailmas ning olema võimeline mõistmaks ühiskonnas toimuvaid muutusi,» kirjtuas Aaviksoo.

Aaviksoo kirjutas vastuseks õiguskantsleri kirjale, et 2000. aastal jõustunud seadus kehtestas kõrgharidust ja sõjaväelist väljaõpet määratud tasemel mitteomavate ohvitseride nõudega vastavusse viimise tähtajaks 1. septembri 2003. Seda tähtaega on mitmel korral erinevatel põhjustel edasi lükatud. Samuti on leevendatud haridusnõudeid riviametikohal teenivate kaadrikaitseväelaste osas.

«Kedagi ei saa sundida õppima ja kui isik ei ole suutnud nõuet täita 12 aasta jooksul, ei ole põhjust eeldada, et ta soovib seda teha ka edaspidi. Samuti annab pidev pikendamine signaali kõrghariduse mittevajalikkusest ning seab ebasoodsasse olukorda isikud, kes on nõutava hariduse suutnud omandada,» kirjutas minister.

Aaviksoo sõnul ei pea kaitseväelasel, kelle haridustaseme nõuete määrusest tulenevad nõuded haridusele ei vasta tema auastmele ning kes tuleks seetõttu teenistusest vabastada, võimaldama ka teenistuse jätkamist madalamal auastmel.

Kaitseväes on tegevteenistuses umbes 900 ohvitseri.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles