Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Uuring: raskemad koormad on mõeldamatud

Kuigi puiduvedajad soovivad teedele tuua raskemad autod, on see idee Eesti teeolusid uurinud ASi Ramboll raporti kohaselt mõeldamatu.

Ramboll tõi uuringus «Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest » välja, et juba praegu ei vasta 20 protsenti ehk ligi 3300 kilomeetrit riigiteid tänastele nõudmistele (40 tonni).

Samuti ei vasta tänastele nõudmistele 40 silda (4 protsenti).

Nii teede kui ka sildade parandamiseks ja nõuetele vastavaks viimiseks läheks vaja umbes 70 miljonit eurot.

Kui viia teed aga vastavaks 52 tonni kaaluvate masinatega, oleks vaja tugevdada 7900 kilomeetrit riigiteid, mis on ligi pool teedevõrgu pikkusest.

Lisaks ei vastaks sellisele koormusele 140 (15 protsenti) silda.

Need parandustööd maksaks kokku tublisti üle miljardi euro.

Rambolli vanemkonsultandi Ain Kendra sõnul viitavad metsavedajad oma soovi põhjendades lubatud teljekoormusele, mida ei ületata. Samas ei arvesta sellega, et seitse telge on liialt palju, mistõttu tekivad väga suured jäävdeformatsioonid.

Naaberriikide kogemusest on Kendra väitel teada, et Skandinaavia riigid kasutavad 7-teljeliste raskete vedukite korral keskmiselt 30 protsenti tugevamaid (kallimaid) teekonstruktsioone.

Kendra oli skeptiline ka puiduvedajate teiste väidete suhtes. Näiteks kahtles ta, kas vedajad kasutavad maanteel madalama rõhuga rehve (alla 0,6) ja kas kõigil masinatel on ikka paarisrattad.

«Ma ei vaidle vastu, et metsateedel lastakse rehvi survet väiksemaks, sest muidu jäädakse kinni, kuid see, mis ma maanteel näen, siis valdavalt sõidetakse singlitega. Põhjus on lihtne – suurem rehvirõhk ja väiksem kontaktpind annab korraliku kütusekokkuhoiu,» selgitas Kendra.

Kendra hinnangul oleks mõistlik käivitada pikaajaline teede tugevdamise programm nagu tegid seda kunagi rootslased. Kui valitsus nii otsustab, hakatakse tugevamaid katendeid ehitama ja seda on mõnda aega tehtud, võib kaaluda koormusnormide tõstmist.

Kendra toonitas samas, et Skandinaavia vormid nõuavad oluliselt paksemaid konstruktsioone, kasutades seejuures oluliselt paremaid kohalikke kivimaterjale.

Kendra lisas, et tõenäoliselt jõuavad Eestissegi nii pikemad kui ka raskemad autod, mille telgede vahe on pikem, mistõttu jõuab tee rohkem taastuda.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Tarmo Leinatamm

57

Tarmo Leinatamm

muusika- ja meediategelane, riigikogu liige

Leo Võhandu, 85

matemaatik

Margus Mets, 53

ajakirjanik

Grigore-Kalev Stoicescu, 49

diplomaat

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,762 EUR
GBP
1,261 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 02.09.2014