Uuring: raskemad koormad on mõeldamatud

Martin Smutov
Martin Smutov, reporter
:

Kuigi puiduvedajad soovivad teedele tuua raskemad autod, on see idee Eesti teeolusid uurinud ASi Ramboll raporti kohaselt mõeldamatu.

Ramboll tõi uuringus «Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest » välja, et juba praegu ei vasta 20 protsenti ehk ligi 3300 kilomeetrit riigiteid tänastele nõudmistele (40 tonni).

Samuti ei vasta tänastele nõudmistele 40 silda (4 protsenti).

Nii teede kui ka sildade parandamiseks ja nõuetele vastavaks viimiseks läheks vaja umbes 70 miljonit eurot.

Kui viia teed aga vastavaks 52 tonni kaaluvate masinatega, oleks vaja tugevdada 7900 kilomeetrit riigiteid, mis on ligi pool teedevõrgu pikkusest.

Lisaks ei vastaks sellisele koormusele 140 (15 protsenti) silda.

Need parandustööd maksaks kokku tublisti üle miljardi euro.

Rambolli vanemkonsultandi Ain Kendra sõnul viitavad metsavedajad oma soovi põhjendades lubatud teljekoormusele, mida ei ületata. Samas ei arvesta sellega, et seitse telge on liialt palju, mistõttu tekivad väga suured jäävdeformatsioonid.

Naaberriikide kogemusest on Kendra väitel teada, et Skandinaavia riigid kasutavad 7-teljeliste raskete vedukite korral keskmiselt 30 protsenti tugevamaid (kallimaid) teekonstruktsioone.

Kendra oli skeptiline ka puiduvedajate teiste väidete suhtes. Näiteks kahtles ta, kas vedajad kasutavad maanteel madalama rõhuga rehve (alla 0,6) ja kas kõigil masinatel on ikka paarisrattad.

«Ma ei vaidle vastu, et metsateedel lastakse rehvi survet väiksemaks, sest muidu jäädakse kinni, kuid see, mis ma maanteel näen, siis valdavalt sõidetakse singlitega. Põhjus on lihtne – suurem rehvirõhk ja väiksem kontaktpind annab korraliku kütusekokkuhoiu,» selgitas Kendra.

Kendra hinnangul oleks mõistlik käivitada pikaajaline teede tugevdamise programm nagu tegid seda kunagi rootslased. Kui valitsus nii otsustab, hakatakse tugevamaid katendeid ehitama ja seda on mõnda aega tehtud, võib kaaluda koormusnormide tõstmist.

Kendra toonitas samas, et Skandinaavia vormid nõuavad oluliselt paksemaid konstruktsioone, kasutades seejuures oluliselt paremaid kohalikke kivimaterjale.

Kendra lisas, et tõenäoliselt jõuavad Eestissegi nii pikemad kui ka raskemad autod, mille telgede vahe on pikem, mistõttu jõuab tee rohkem taastuda.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadkoormusMaanteeMaanteeametmetsalangetajapuiduvedajapuitraskeveokteeveok
Samal teemal
Sisuturundus
elu24 uudised
Sekeldused riigiametis
Elu24
Päevakava
Just nüüd00:01
12VeebrEesti balleti grand old lady Mai Murdmaa dokumentaalfilmis «Ballettmeister»>
Just nüüd09:40
12VeebrOtse: konverents «Reducing Corruption: Focusing on private sector»>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
TehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Eesti laulKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Marju Marynel Kuut

70

Marju Marynel Kuut

laulja

Jüri Marran, 79

maalikunstnik

Madis Üürike, 73

äri- ja riigitegelane, endine rahandusminister (1992-1994)

Viive Rosenberg, 73

põllumajandusteadlane ja poliitik, IX riigikogu liige

Aare Kööp, 62

ettevõtja, endine purjetaja

Ülar Mark, 48

arhitekt

Silver Meikar, 38

poliitik

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja elve galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisemate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE