USA kosmoseagentuuri NASA süstikuprogramm alustas eile ametlikku pensionile minekut, kui oma viimase lennu tegi enim kosmoselende sooritanud Discovery, maandudes süstikukandja Boeing 747 turjal pealinnas Washingtonis.
Discovery viimane lend märkis USA senise kosmoseprogrammi lõppu
18. aprill 2012, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erikonstruktsiooniga Boeing alustas lendu Florida osariigis Canaverali neemel asuvast Kennedy kosmosekeskusest pärast päikesetõusu, et minna oma väärikale viimsele teekonnale, mille lõpp-peatus on Smithsoniani riikliku õhu- ja kosmosemuuseumi ees püsieksponaadina.
Aastal 1984 oma esimese lennu teinud Discovery tegi pealinna kohal umbes tunni aja jooksul «auringe», maandudes seejärel Dullesi lennuväljale, kus vilistavad ja aplodeerivad rahvahulgad selle vastu võtsid.
Suviselt riides turistid kogunesid päikesepaistelisel kevadpäeval Washingtoni monumendi juures asuvasse National Malli parki, püüdes tabada pilguga must-valges värvis süstikut, mis nägi oma 39 kosmoselennu järel välja kulunud ja päevinäinud.
Mitmel pool linnas võis näha inimesi akendel ja isegi majakatustel, et näha oma silmaga NASA üht väärikamat saavutust madallennul linna kohalt üle libisemas.
Kaitseministeeriumi esisele oli kogunenud lendu vaatama arvukalt sõjaväelasi ja tsiviilametnikke, kes juubeldasid ja aplodeerisid, kui süstikukandja hävitaja T-38 eskordi saatel koguni kaks korda Pentagonist üle lendas.
«See on justkui saadaks kedagi oma perekonnast kuhugi mujale elama,» ütles NASA astronaut Nicole Stott, Discovery viimase lennu, STS-133 missioonispetsialist. «Discovery lahkub kodust ja alustab uut elu.»
Discovery ametlik eksponaadiks võtmise tseremoonia leiab aset neljapäeval muuseumi Steven F. Udvar-Hazy keskuses, mis paikneb pealinna lähistel, Virginia osariigis Chantillys.
Discovery viimane kosmoselend toimus mullu veebruarist märtsini, mil süstik külastas 13-päevase missiooni kestel Rahvusvahelist Kosmosejaama.
Tegemist on enim lende teinud süstikuga NASA programmis, kuhu kuuluvad veel Endeavour ja Atlantis. Lisaks on lennupargis ka üks prototüüp, Enterprise, mis ei ole ühtegi kosmoselendu sooritanud.
Veel kaks süstikut purunesid lennu käigus - Challenger hävis 1986. aastal veidi aega pärast õhkutõusmist, Columbia purunes Maa atmosfääri sisenemisel 2003. aastal. Mõlemas katastroofis hukkusid kõik pardalolnud - mõlemal juhul seitse astronauti.
Discovery veetis kosmoses kokku 365 päeva ehk täpselt aasta ja läbis selle ajaga 241 miljonit kilomeetrit, teatas NASA lennujuhtimiskeskus.
Discovery lõpetas kosmoselennud esimesena kolmest. Endeavour alustas oma viimast lendu, STS-134, mais ja maandus mullu 1. juunil. Lendudele pani punkti Atlantis, mis naasis Maale 2011. aasta juulis.
Hetkel on Venemaa ainus riik, mille Sojuz-kapslid on võimelised ISS-ile astronaute ja kosmonaute saatma.