Täna jõudis valitsuskabinet üksmeelele suures osas 2009. aasta riigieelarve kärpekohtade suhtes, teatas valitsuse pressiesindaja.
Kokkulepe 2009. aasta lisaeelarve osas saavutatud
11. veebruar 2009, 20:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Homsel istungil tuleb koalitsioonil leida lahendus veel 270 miljoni krooni kärpimisele,» vahendavad ERR Uudised rahandusminister Ivari Padari sõnu ERRi raadiouudistele.
Padari sõnul lepiti kokku, et erandid tehakse õpetajate, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajate palkadele ning rahandusministeerium hakkab juba homsest vähemalt 7,7 miljardi suuruseks eelarvekärpeks seaduseid ette valmistama.
Valitsus tahab negatiivse lisaeelarve heaks kiita 18. veebruari erakorralisel istungil. Samal päeval antakse eelarve muudatused üle riigikogule, kus see ilmselt seotakse valitsuse usaldushääletusega.
ETV saate «Foorum» alguses küsis saatejuht Andres Kuusk reformierakondlaselt Jürgen Ligilt, et kas täna koalitsioonis kokku lepiti on lõplik. «Paarsada miljonit jääb veel seedimiseks, aga suuremad lahkhelid on ületatud,» sõnas Ligi. Tema sõnul oli kokkulepet saavutada just seetõttu raske, et iga minister püüdis kaitsta oma haldusala, vahendas ERR Uudised.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder (IRL) kiitis tänast eelarvearutelu, väites, et see oli äärmiselt konstruktiivne. Ta avaldas veendumust, et homme jõutakse lõpliku kokkuleppeni.
Rahvaliitlane Tarmo Mänd märkis, et kui lisaeelarves tõepoolest täna kokkulepe saavutati, siis saab seda ainult tervitada, kuid toonitas veelkord, et eelarvega jäädi lootusetult hiljaks.
Üksikisiku tulumaksu vähendati plaanitust vähem
Valitsus otsustas alandada omavalitsustele laekuvat üksikisiku tulumaksumäära plaanitust vähem, mis jätab kohalike omavalitsuste maksutuludesse 375 miljonit krooni rohkem.
Kui valitsuse varasema plaani kohaselt oleks omavalitsuste tulubaasist kokku hoitav 875 miljonit krooni suures osas tulnud üksikisiku tulumaksumäära alandamisest 11, 93 protsendilt 11,1 protsendile, siis täna otsustas valitsus jätta omavalitsuste tuludesse 11,4 protsenti antud maksu laekumisest riigieelarvesse. Üksikisiku tulumaksumäära protsendi alandamisega parandatakse eelarve tasakaalu 300 miljoni krooni võrra.
Mänd ütles ETV saates «Foorum», et tulumaksuprotsendi kärpega tehakse omavalitsustele selgelt liiga. Mänd selgitas, et omavalitsuste kärpega tõstab riik lihtsalt raha ühest taskust teise ning kokkuvõttes riigisektori defitsiit ikkagi suureneb.
Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et Rahvaliidu valitsuses olemise ajal on omavalitsusi kogu aeg eelisarendatud. Ligi märkis, et tema arvates olnuks ausam kärpida omavalitsustelt pigem just tulumaksuraha ning jagada seda tasandusfondi kaudu ümber, sest see soosinuks rohkem vaeseid omavalitsusi. Valitsus leidis aga et selline käitumine oleks seotud juriidiliste takistustega.
Eesti Linnade Liitu juhtiv Tartu linnapea Urmas Kruuse on varem öelnud, et linnad eelistaksid, et valitsus ei kärbiks tulumaksuprotsenti, vaid tõmbaks omavalitsuste rahasid kokku muudest meetmetest.
Kokkuhoiu tingimustes saavad omavalitsused sel aastal riigilt toetust kohalike teede hoiuks 178 miljonit ja tasandusfondi kaudu jagatakse kohalikele omavalitsustele 1, 1 miljardit krooni. Samas jätkab riik omavalitsustele täies mahus koolilõuna toetuse maksmist põhikooli õpilastele summas 225,7 miljonit krooni. Ka eraldatakse omavalitsustele hariduskuludeks toetust 51,1 miljonit krooni.
Lisaks otsustas valitsuskabinet üldise majanduslanguse taustal seadusega piirata omavalitsuste ülemäärast laenamist.
Erand tehti õpetajatele, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajatele
Valitsuskabinet otsustas teha tegevuskulude 10-protsendilise vähendamise juures erandid õpetajate, sisejulgeoleku- ja kultuuritöötajate palgakuludele.
Rahandusminister Padari sõnul selgitatakse neljapäeval saavutatud kompromissi lähemalt.
Haridusminister Tõnis Lukase ütles ERRi uudisteportaalile, et kokkulepe õpetajate palga tõusuks on olemas. «Aga ma ei hakkaks siinkohal uhkeldama. Täpsetest protsentidest räägime siis, kui lõplik kokkulepe on saavutatud,» ütles ta.
Lisaks otsustas valitsus teha riigikogule ettepaneku vähendada 10 protsenti palgafondist ka kohtunikel, kelle sissetulek on seotud keskmise palgaga. Ministrite palka, mis on samuti seotud keskmise palgaga, on riigikogu juba samas ulatuses vähendanud.
Kokkuhoid erinevatelt tegevuskuludelt on ligi 1,6 miljardit krooni, sealhulgas riigieelarvest palka saavate inimeste personalikuludelt 700 miljonit.
Valitsuse meedianõuniku Liina Lepiku sõnul saab kogu kärbetepaketiga tutvuda pärast seda, kui see on 18. veebruaril valitsuse istungil ära kinnitatud.