Viljandi Jaani ja Pauluse kogudused soovivad luua Viljandi mõnda lasteaeda kristliku lasteaiarühma, mis annaks lastele tavapärase riikliku õppekava kõrval ka esimesi kogemusi kristlikest traditsioonidest.
Viljandisse kavandatakse kristlikku lasteaiarühma
18. aprill 2012, 18:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie idee on just selline, mida Eestis varem pole tehtud – mitte hakata esimese hooga eralasteaeda rajama, vaid teha kristlik rühm ühte linnalasteaeda,» rääkis Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus.
«Sellel oleks kristlik kallak, nagu mõni rühm on muusika- või tantsukallakuga. Rõhume sellele, et kuna Eesti on usuvabadusega riik, tähendab see, et kodanikel peaks olema ka õigus oma maailmavaatele vastavat haridust saada,» rääkis Tiitus.
«Arvestame sellega, et Viljandi on väike linn, inimeste hulk on mis tahes algatuste jaoks väike.» Seetõttu kavatsetakse kristlik rühm luua koostöös Viljandi linnavõimudega mõnes olemasolevas lasteaias. Ametlike läbirääkimisteni pole siiski veel jõutud, praegu kogutakse tagasisidet koguduse liikmetelt ja võimalikelt huvilistelt.
Idee põhjus polnud mitte rahulolematus Viljandi praeguste lasteaedade suhtes. «Kui see nii oleks, ei plaaniks me koostööd,» selgitas ta.
«Teisalt saame aru, et ülejäänud haridusmaastik püüab olla religioosselt neutraalne. Me leiame, et täielik neutraalsus pole võimalik. Lihtne näide – vabalt on võimalik seoses volbriööga rääkida lastele nõialugusid, mõnel pool tulevad lapsed lasteaiast koju ja ütlevad, et neid on nõidadeks pühitsetud – seda ei pea keegi usuliseks propagandaks. Samas kui jõulude ajal soovitakse lapsed kirikusse tuua, on see küll võimalik, aga enne peab koguma lastevanematelt allkirjad. See on arusaadav. Meie aga püüame tekitada olukorra, kus oleks võimalik kristlikku poolt veidi süsteemsemalt esile tuua ja nii, et lapsevanemad on selles eelnevalt kokku leppinud.»
Kristlik kasvatus oleks lisaväärtus kõige muu osas täiesti tavalises lasteaiarühmas, kus õpitakse vastavalt riiklikule õppekavale. «Kindlasti me ei vastandu tavalisele rühmale ja ei tasu ette kujutada, et kristlikus rühmas palvetatakse hommikust õhtuni ja muud ei tehta,» rääkis koguduse õpetaja.
Rühm oleks avatud kõigile peredele, kogudused ei kavatse seada piiranguid, et lapsevanem peab olema ristitud või koguduse liige. «Aga ta peaks neid väärtusi aktsepteerima.» Tiituse sõnul on Eestis ka paljude koguduste juures inimesi, kes ei ole valmis kirikuga liituma, aga näevad, et kultuuriliselt ja hariduslikult peaks see kuuluma meie tausta juurde.
Tänaseks on tagasisidet andnud eri kogudustest kümmekond peret, kes on sellise rühma loomisest põhimõtteliselt huvitatud. «Lähiajal on plaanis need pered kokku kutsuda ja moodustada toimkond, kes hakkaks selle elluviimisega tegelema. Siis on võimalik teha ka laiemat reklaami toetajate ja kaasamõtlejate leidmiseks,» ütles Tiitus.
Rühm soovitakse avada 2013. aasta sügisest. Kindlaid õpetajaid veel välja valitud ei ole, küll aga on olemas mõned inimesed, kes võiksid kandidaatidena kõne alla tulla ja kes on ilmutanud ka sellises rühmas töötamise vastu huvi.
Konkreetseid arvutusi, palju kristliku lasteaiarühma tegemine maksma võiks minna, pole tehtud. Et aga idee algatajate mõte on luua rühm mõnes Viljandi lasteaias, ei tohiks see mingeid investeeringuid nende hinnangul vajada.
Linnavõim ootab kogudustelt andmeid
Viljandi abilinnapea Ardo Agasild kinnitas, et kristliku lasteaiarühma plaani hakati kahe kogudusega arutama eelmisel sügisel ning kogudused lubasid välja selgitada, kui suur oleks vajadus sellise rühma järele. «Kui andmed on koos, arutame seda uuesti, aga kogudused pole veel ühendust võtnud,» sõnas Agasild.
Abilinnapea lisas, et rühma avamine vajaks mitmekuist etteplaneerimist. Õpetajad loodetakse rühmale leida praeguste lasteaiaõpetajate seast, kes juba kuuluvad kogudustesse, kuid nad vajaksid kindlasti ka lisakoolitust, märkis Agasild.
«Ootame kogudustepoolset ühendusevõtmist, et asja edasi arutada. Kindlasti me ei lükka neid tagasi,» kinnitas abilinnapea.
Edasi kooliklass?
Kas kristlikust lasteaiarühmast järgmise sammuna tuleb kristlik kooliklass? Seda ideed Tiituse sõnul veel nii kaugele mõeldud pole, enne soovitakse vaadata, kuidas hakkab tööle lasteaiarühm. «Vajadus kristliku klassi järele peab tulema perede hulgast,» arvas ta.
«Iseenesest muidugi olen väga seda meelt, et kirikukoole võiks Eestis olla rohkem,» lisas ta samas. Seni on neid rajanud põhiliselt katoliku kirik, tõi ta näiteks Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Tartu katoliku hariduskeskuse kooli. Luteri kirik on olnud tagasihoidlikum, esimesena loodi Toomkool.
«Siin peab arvestama, kui suur on kooli loomiseks vajalik kriitiline mass ühes linnas või kogukonnas. Viljandi pole Tartu ega Tallinn, nii et kas siin eraldi koolil kohta oleks, ei oska öelda,» oli ta tagasihoidlik. Teisalt ei välistanud ta võimalust sarnaselt lasteaia rühmaga mõnes koolis kristliku klassi avamiseks.
«Näiteks matemaatika õpetamisel ei ole ju suurt vahet, millisest maailmavaatest lähtutakse, küll aga humanitaarainete ja näiteks ajaloo õpetamisel.» Tiitus selgitas, miks ainult religiooniõpetusest ainena lapse religioosse arendamise mõistes ei piisa: «Kui õpetaja annab religiooniõpetuses ühe käsitluse ja ajalootunnis on teine käsitlus - et ristiusk toodi tule ja mõõgaga, siis siin on mõtlemiskoht.»
Kristliku lasteaiarühma põhimõtted:
* Rühmas õppivad lapsed omandavad kõik riiklikus õppekavas sätestatud oskused, neile antav õpetus on samaväärne kõigis teistes rühmades toimuva õppega.
* Rühma õpetajad on lisaks koolieelse lasteausutus õpetaja kvalifikatsioonile läbinud religioonipedagoogilise koolituse ning kuuluvad kristlikku kogudusse.
* Rühmas antav õpetus on oma olemuselt üldkristlik ja oikumeeniline, mitte mõne kindla usutunnistuse veendumusi rõhutav. Seetõttu sobivad rühmas õppima nii luterlastest, baptistidest, katoliiklastest kui kõigist teistest kristlikest peredest pärit lapsed.
* Rühm on avatud ka nendele lastele, kelle vanemad ei ole end usuliselt määratlenud ega kuulu ühtegi kogudusse, kuid kes aktsepteerivad sellise lasteaiarühma aluseks olevaid põhimõtteid ja kristlikke väärtusi.
* Rühmas toimib tihe koostöö õpetajate ja perekondade vahel, selles õppivate laste vanemad on teadlikud lasteaiarühma visioonist, väärtustest ja õppekavast, saavad ning annavad tagasisidet oma lapse arengust ning aitavad kujundada lasteaiarühma traditsioone ja ühiseid ettevõtmisi.
* Rühmas toimib tihe koostöö Viljandi kogudustega, korraldatakse õppekäike kirikutesse, koguduste vaimulikud ning laste- ja peretöö juhid on abiks ja toeks religioonialase õpetuse kavandamisel ja läbiviimisel.
* Rühmas tutvustatakse lapsi kirikukalendri pühade ja olulisemate kristlike sümbolitega, aidatakse lapsel ja kogu perel läbi igapäevaste hommiku- ja söögipalvuste kujundada oma palveelu ning juurutatakse ja süvendatakse lastes kristlikke voorusi (usk, lootus, armastus, mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus ja õiglus).
/Allikas: Viljandi Jaani ja Pauluse koguduste koostöökogu memo/