Ukraina peaminister Julia Tõmošenko ja president Viktor Juštšenko süüdistavad taas teineteist riigireetmises, samal ajal kui riik peab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenu tingimuste täitmiseks lappima kärisevat eelarvet.
Laenuvõtt Venemaalt tekitas Ukrainas terava vastasseisu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar päeva tagasi sattus Tõmošenko president Juštšenko tugeva kriitika alla nii seepärast, et ta küsis riigieelarve puudujäägi lappimiseks laenu Venemaalt, kui ka 19. jaanuaril ebasoodsatel tingimustel sõlmitud gaasilepete tõttu.
Juštšenko nimetas hiljuti avalikuks tulnud kõnelusi Venemaalt viie miljardi dollari (60 miljardit krooni) laenamise üle lausa Molotovi-Ribbentropi paktiks ning süüdistas Tõmošenkot riiklike huvide reetmises.
«Kõige raskem on moraalselt ja psühholoogiliselt kommenteerida seda, et nende kahe suure gaasileppe varjus sõlmiti salajane Molotovi-Ribbentropi protokoll, kus jutt käib Vene Föderatsiooni viie miljardi dollari suurusest laenust Ukrainale,» lausus Juštšenko Interfaxi teatel riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu istungil.
Eelmisel nädalal kinnitas Vene rahandusministeerium, et pidas tõepoolest Ukrainaga läbirääkimisi umbes viie miljardi dollari suuruse laenu andmiseks.
Ukraina ajakirjanduse teatel esitas Moskva laenuandmisele hulga poliitilisi lisatingimusi. Muu hulgas nõuab Venemaa, et Ukraina nõustuks endise Nõukogude Liidu varade jagamisel nn nullvariandiga, mis tähendaks, et Venemaa võtab endale NSVLi võlad, aga vastutasuks loobub Ukraina kõigist nõudmisest liidu varadele.
Juštšenko sõnul soovib Venemaa Ukraina võlaorjusse aheldada. 19. jaanuaril sõlmitud gaasileppeid on president korduvalt nimetanud lüüasaamiseks ja ta kritiseerib tugevalt Tõmošenko saavutatud hinnakokkuleppeid, mis olid kõrgemad 2008. aasta lõpus pakututest, vahendas Reuters.
Tõmošenko vastas, et presidendi süüdistused on aluseta valed. Peaministri sõnul saatis Ukraina kirja nii USA-le, Venemaale, Jaapanile, Euroopa Liidule kui Hiinale uurimaks, kas nood oleksid nõus Ukrainat laenuga aitama, vahendas Financial Times Tõmošenko sõnu Müncheni julgeolekukonverentsil.
Seal avaldas ta muu hulgas ka kindlat soovi Venemaaga suhteid parandada. «Peaministrina pean tegutsema, et riigi eelarvedefitsiiti katta, ning seetõttu teen koostööd riikidega, mis on võimelised Ukrainat aitama,» kaitses ta lähenemiskatseid Venemaale. Lisaks süüdistab ta AFP teatel Juštšenkot soovimatuses majandusprobleemidega tegeleda.
Ukraina sai küll eelmisel sügisel IMFilt lubaduse peaaegu 16,4 miljardi dollari (198 miljardit krooni) laenamiseks, kuid esialgu on üle kantud vaid üks osamakse.
Järgmine laenumakse on Ukraina võimude sõnul aga kahtluse all, kuna IMF pole andnud kindlat signaali, et see 15. veebruaril üle kantakse. Läbirääkimised IMFiga jätkuvad, ehkki riik pole seni suutnud täita lubadust panna kokku tasakaalus eelarve.
Kui detsembris vastu võetud riigieelarves on kolmeprotsendiline puudujääk, siis Ukraina võimude sõnul tohib eelarve puudujääk nüüd ulatuda ühe protsendini. Tõmošenko sõnul on eelarve kärpimine raske, sest järgmise aasta alguses toimuvate presidendivalimiste eel ei soovi keegi langetada ebapopulaarseid otsuseid.
Lisaks Venemaale teatas ka USA eile, et on vajadusel nõus Ukrainale toetuse andmist arutama. «Ukraina on USA jaoks tähtis partner,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Robert Wood. «Seetõttu kaalume järelepärimist, kui see kohale jõuab.»
Wood ei jaganud samas mingeid lubadusi, sest tema sõnul pole mingit ametlikku dokumenti laenupalve kohta saabunud.
Analüütikute sõnul oleks kokkulepe Venemaaga eelarve lappimiseks Ukraina usaldusväärsusele järjekordne hoop, vahendas Reuters. International Herald Tribune’i sõnul teatas Ukraina Panga esindaja eile, et IMFi laenu katkemine oleks hävitav ka Euroopa majandusele, sest paljudel Euroopa pankadel on osalus Ukraina finantssüsteemis.