Kukil olevate suurte pangalaenude tõttu ütlevad põllumehed, et olukord on hullem kui kümme aastat tagasi Vene kriisi ajal. Ametnikud loodavad asja leevendada sellega, et põllutoetusi hakatakse varem välja maksma.
Põllumeeste seis meenutab Vene kriisi
12. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ühe edukama suurmajandi Estonia juhatuse liige Andrus Lund märkis, et ilmselt tuleb lähiajal hakata tööliste palku kärpima.
Erinevalt paljudest teistest piimakarjapidajaist laekub Estonia 1800 lehma vaeva eest raha regulaarselt, kuid piima hind on aastataguselt viielt kroonilt ja neljakümnelt sendilt kilo eest langenud praeguseks peaaegu kahe krooni võrra.
«Meil on leping Valioga, kel maksmisega probleeme pole, piima hind on aga puhas turu tase,» lausus Lund.
Samas on nii Tere kui ka E-Piima piimatööstused maksmisega raskustes, põhjuseks hinnalangus maailmaturul ja ekspordi ärakukkumine. Ainuüksi Vene rubla devalveerimine on probleeme märkimisväärselt juurde toonud.
«Ma ütleks, et praegune aeg on isegi hullem kui kümme aastat tagasi,» ütles Lund. «Toona polnud firmad laene võtnud, praegu ripuvad aga kohustused kaelas ja pank küsib oma.»
240 lehmaga Harjumaa talunik Märt Riisberg märkis, et piimaraha maksmisega venitamine toob tema firmale iga kuu suuri intressinõudeid pangalt. Talunikul raha pole, aga pangale tuleb ikka oma anda. «Pille kotti veel panema ei pea, tulen ots otsaga kokku, aga ebakindlus on suur,» lisas ta.
Riisberg pakkus, et väiksematel farmidel, kus lehmad lüpsavad alla 7000 kilo piima aastas, on raskused majas. Kõvemates farmides lüpsavad lehmad kaugelt üle 10 000 kilo aastas.
«Kui headel aegadel on investeeringud tegemata jäetud, siis pole lootustki efektiivsemale tootmisele,» lausus Riisberg. «Praegu võib ju PRIA ka suuremaid toetusi lubada, aga kuna pangast laenu ei saa, siis pole lootustki investeeringuid teha.»
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai sõnul said põllumehed 1998. aastal, kui Vene kriis puhkes, aastas 200–300 miljonit krooni toetusi. Praegu on toetus aastas ligi kolm miljardit krooni, samas muudavad olukorra hullemaks investeeringud, mida põllumehed on kõvasti teinud ja seega sidunud end suurte kohustustega pankade ees.
«Praegused raskused põllumajanduses on üsna võrreldavad Vene kriisi aegsetega,» kinnitas ka Kevvai.
Lisaks majanduskriisi tõttu kõvasti langenud piima- ja teraviljahindadele süvendab talunike raskusi mullune üsna kehv aasta, kui saagid olid väikesed ja viletsa kvaliteediga.
Kevvai sõnul oli 2007 väga hea aasta ja paljud põllumehed tegid selle vea, et ajasid oma kulud suureks, lootes, et head ajad jäävadki kestma.
Kevvai väitel peab põllumajandusministeerium läbirääkimisi selle nimel, et maksta nii kevadine loomakasvatus- kui ka sügisene pindalatoetus põllumeestele välja senisest varem. Mõni nädal varem kätte saadud toetussummad aitaks raskeid aegu hõlpsamini üle elada.
Põllumajandusministeeriumi andmeil vajavad talunikud kevadkülviks laenu umbes üks miljard krooni. Ka selle saamise hõlbustamiseks pakub ministeerium koos Maaelu Edendamise Sihtasutusega garantiisid, 100 miljoni eest on väiketalunikel ka lootust sihtasutusest laenu saada.