Ehkki oma Põhjala ametivendadele jäävad Eesti Panga juhid palga poolest kõvasti alla, peavad ettevõtjad keskpankurite mitme tippjuhi palga suurust sissetulekut kohatuks.
Keskpankurite hiigelpalgad panevad ettevõtjaid nördima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi tippjuhtide palgad kõiguvad suures ulatuses, võib Eesti ettevõtteis nende palgatasemeks pidada laias laastus 40 000 – 50 000 krooni. Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki igakuine sissetulek ulatus mullu koos lisatasude ja kogumispensioni hüvitisega ligi 150 000 kroonini.
Kolme asepresidendi, Rein Minka, Andres Sutti ja Märten Rossi palgad jäid 2007. aasta andmeile tuginedes vahemikku 115 000 – 127 000 krooni. 2007. aasta andmeile tuleb tugineda, kuna keskpanga juhtidele mullu makstud täpseid summasid pank eile avaldada ei soovinud. Avalike suhete osakonna kinnitusel jäid aga palgad võrreldes 2007. aastaga samaks.
«Töötasude avaldamine on seotud olnud aastaaruandega, majasisene tava on, et enne aruande avaldamist me neid numbreid välja ei anna,» selgitas keskpanga avalike suhete juht Livia Kulm.
Suurettevõtja Endel Siff kinnitas, et ehkki erasektoris pole ka kuuekohalised palganumbrid võimatud, on tippjuhtide üldine palgatase märgatavalt madalam.
«Eesti Panga juhtide palgad on erasektoriga võrreldes ikka karjuvalt proportsioonist väljas,» tunnistas Siff. «Ma ise ei näe Eesti Pangal üldse reaalset funktsiooni olevat ja sellised palganumbrid on kindlasti ebaadekvaatsed.»
Sel põhjusel, kinnitas Siff, vajavad kogu keskpanga kulud «väga teravat revideerimist». «Pühasid lehmi ei tohiks praegusel ajal olla,» rõhutas ettevõtja.
Tartu suurettevõtja Neinar Seli kinnitas, et oma kontserni ettevõtteisse ta sellise palgaga juhte ei palkaks. «Sellist palka maksaks ma ainult ühele inimesele – enda asetäitjale,» naljatas Seli. «Ise ma nii palju ei saa.»
Mitmete kaubandus-, tööstus- ja kinnisvarafirmade taga seisva investeerimisfirma OÜ NG Investeeringud suuromanik Andres Järving on hiljuti ajakirjanduses mõista andnud, et erasektoriski kipuvad tippjuhid olema ülemakstud, sest enam kui 50 000 krooni suurused palgad pole suurettevõtja hinnangul jätkusuutlikud.
Seli hinnangul ei ole ajal, mil kulusid kärbitakse nii avalikus sektoris kui ettevõtluses, mõeldav, et tippjuhid kärbetest puutumata jäävad. «Kui avalik sektor peaks palkadega erasektoril eest ära minema, siis see ühiskonnale kindlasti head ei teeks,» leidis ta.
Seli sõnul tekitavad küsimusi põhjendamatult suured palgad teisteski riigiga seotud asutustes ja ettevõtteis. «Paneb imestama küll, kui mõne abilinnapea palk, omavalitsust nimetamata, on kõrgem kui tippjuhil, aga ka Eesti Raudtee juhtide palk on selgelt kreenis,» sõnas Seli, viidates raudteefirma tippjuhtide üle 150 000 krooni ulatuvatele kuusissetulekutele.
«Eraettevõte võiks endale ehk selliseid palku lubada, kui see on tulemusega proportsioonis,» jätkas ta. «Aga praegusel juhul ma mingit tulemust küll ei näe – veod on läinud ja pole ka eriti pingutatud, et neid tagasi saada.»
Uuringufirma Hay Group koostatud ülemaailmse juhtivtöötajate palgauuringu järgi on Eesti juhtide ostujõud (palk korrigeeritud elukalliduse ja maksudega) napilt maas Ameerika Ühendriikide juhtide omast, kuid ületab Skandinaavia maade oma.
Pankurite palgad
• Soome Panga kinnitusel ulatub sealse keskpanga juhi Erkki Liikaneni aastateenistus umbes veerand miljoni euroni. Kuiseks sissetulekuks teeb see umbes 325 000 krooni.
• Rootsi Panga andmeil teenib nende juht Stefan Ingves pisut vähem, praeguse Rootsi krooni kursi järgi umbes 290 000 Eesti krooni kuus.
• Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet teenistus ulatub 450 000 kroonini kuus.
Allikas: PM