Repliik: finantssotsialism
11. veebruar 2009, 22:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Obama-vaimustus saab läbi niipea, kui Ameerika maksumaksjatele jõuab kohale, millist täiendavat võlakoormat nad järjekordse päästeplaani tõttu kandma hakkavad. Kapitalism peaks tähendama seda, et omanik võtab riski ning võib võita või kaotada. Finantssotsialismis võtab omanik võidu, aga kaotus korvatakse maksumaksja taskust.
Ameerika pankurite Ferrarid, helikopterid ja juhtide miljonipalgad on Obama ja tema imelapsest rahandusministri Tim Geithneri päästeplaani pöörase suuruse kõrval umbes samasugune kribu-krabu nagu Evelin Sepa taksoarved võrreldes Eesti riigieelarvega. Jutt käib triljonitest. Väga tore? Kindlasti mitte «väga», ja «tore» ka üksnes lühiajaliselt. Riigilt abi ootamisele ei tule lõppu. Bushi ajal alanud poliitikat jätkavale Geithneri plaanile heidetaksegi ühtede poolt juba ette seda, et see on liiga väike.
Teised küsivad, miks ei lasta valedele üles ehitatud pankadel ja autofirmadel pankrotti minna ning uutel ja kohasematel asemele tulla? Vanade kolosside ja ka tavaliste ameeriklaste raiskamisharjumuste väevõimuga üleval hoidmine ei too nende arvates muutusi, mida Obama lubas. Patsient vajaks gangreenis jäseme eemaldamist, aga rohuks antakse pudel võlgu ostetud kallist konjakit.