Terve eilse päeva väldanud tulised vaidlused päädisid õhtupimeduses kolme erakonna kokkuleppega 7,7-miljardilise kärpe osas, mis vähendab nii õpetajate kui ka politseinike palgaraha. Võimupoolte habras käepigistus annab lootust valitsuse püsimiseks.
Võitluslik kärpepäev lõi aluse valitsuse püsimiseks
12. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimse pingepiirini viidud võimuliidul jagus eile veel huumorimeeltki rääkimaks anekdootlikku lugu sellest, kust viimane vajaminev miljon krooni leida. «Mart Laar võiks minna «Tõehetke» saatesse,» kõlas irvhammaste pakkumine.
Tegelikkuses jäädi lõppeesmärgist ehk kaheksamiljardilisest kärpest eile 270 miljoni krooni kaugusele. Selle summa ulatuses peavad kolm osalist täna pakkumisi tegema. «Omavahelist hööveldamist oli omajagu,» muigas rahandusminister Ivari Padar eile õhtul ja kirjeldas koosistumist vaid ühe sõnaga: «Võitluslik!»
Kokkulepe peaaegu olemas
Koalitsioon leppis eile kokku palgaerisustes ja kohalikke omavalitsusi puudutavates kärbetes. Postimehe andmetel väheneb õpetajate palgafond neli ja politseinike oma viis protsenti.
Õpetajate palgakärbe ei tähenda siiski, et palk võrreldes mullusega väheneb, sest varem on valitsus kokku leppinud kaheksaprotsendilises palgatõusus, mis vaid väiksemaks jääb.
«Tunnen küll teatavat kergendust, kuid see tulemus ei saa olla ühelegi rahandusministrile väga meeltmööda,» tõdes Padar eile õhtul, et kokkulepe on käesirutuse kaugusel.
Lisaks otsustas valitsus teha riigikogule ettepaneku vähendada kümne protsendi jagu palgafondi ka kohtunikel, sama palju on palka vähendatud ka ministritel.
Kokkuhoid tegevuskuludelt on ligi 1,6 miljardit krooni, sealhulgas riigieelarvest palka saavate inimeste personalikuludelt 700 miljonit krooni.
Eilne päev sellist õhtut küll ei ennustanud. Nimelt sai eelmise nädala kurikuulsal ööl vastu neljapäeva valitsusliidu liidrite põhimõttelise heakskiidu saanud kaheksa miljardi kroonise kärpekava elluviimine eile hommikul ägeda tagasilöögi, kui parteide juhtpoliitikute ja ministrite kell üheksa alanud nõupidamisel ei suudetud kokkuleppele jõuda, mis saab õpetajate ja politseinike palkadest.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal teatas enne kell 15 alanud teist koosistumist, et IRL tegi ettepaneku jätta riigiaparaadi palgakulud puutumata ning kärpida selle asemel sissemakseid pensioni teise sambasse ja vähendada vanemahüvitist.
Seejuures olid parteid eelmisel nädalal kokku leppinud, et kärbe tehakse pensione ja vanemahüvitist puutumata.
«Minu arvates on see lihtsalt hale, kui praeguses olukorras läheb üks valitsusliidu erakond taganema kokkuleppest, mille järgi kogu avalik sektor peab oma tegevuskulusid seitse protsenti kärpima,» sõnas Michal. «Eriti piinlikuks muudab selle käitumise tõsiasi, et sama erakonna esimees on paljusõnaliselt rääkinud riigisektorist õhu välja laskmisest ja palga- ja majanduskulude kärpimisest isegi 15 protsendi võrra.»
Nii hommikusel kui ka kell 15 alanud nõupidamistel osalenud sotside üks juhtpoliitikuid Eiki Nestor oli eile enne teist vooru sarnaselt reformierakondlastega IRLi tegevuse suhtes äärmiselt kriitiline.
Ka tema sõnul avaldas IRL hommikul soovi eelmisel nädalal paika pandud kokkulepet muutma hakata. «See on täiesti lubamatu, täiesti mõttetu tegevus,» lisas Nestor eile päeval. «Loodan, et nad nüüd kaks tundi mõtlevad ja saavad aru, et see on ajaraiskamine.»
Sõnasõda tüllimineku piiril
Reformierakondlased ja sotsid olid häiritud just IRLi juhi Mart Laari tegevusest, kes on meedias rääkinud hiigelkärpe vajalikkusest ja kutsunud poliitikuid üles riigimehelikkusele, kuid ei tahtnud eile väidetavalt enam kärpeleppega kuidagi nõustuda.
Laar teatas aga eile, et Michal valetab, kui väidab, et IRL on tagasi võtnud ettepaneku kärpida valitsussektori palgakulusid. «Valitsussektori seitsmeprotsendiline palgakulude kärbe on valitsuses põhimõtteliselt kokku lepitud,» sõnas ta. «Ükski IRLi minister ei taotlenud selles erandeid.»
Täna tuleb kokku leppida veel 270 miljoni kärpimine, et higi ja verega sündinud lisaeelarve 18. veebruaril parlamenti saata.