A-hepatiit läheneb Eesti lõunapiirile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kollatõbi ehk A-hepatiit on hepatiitidest üks lihtsamaid vorme ja seda saab vältida peensusteni hügieeninõudeid järgides. Pildil Egiptuses A-hepatiiti nakatunud patsient.
Kollatõbi ehk A-hepatiit on hepatiitidest üks lihtsamaid vorme ja seda saab vältida peensusteni hügieeninõudeid järgides. Pildil Egiptuses A-hepatiiti nakatunud patsient. Foto: Marianna Loorents/Õhtuleht

Lätis laieneb kollatõve ehk A-hepatiidi levik ja Valkast umbes 50 kilomeetri kaugusel Smiltenes on registreeritud juba neli haigestumist. Kuna tegu on esimeste juhtudega Valka rajoonis, on ohustatud Valgamaagi.



Kõik neli haigestunut on õpilased. Üks käib Smiltenes keskkoolis, kolm põhikoolis. Üks haigestumine toimus Rēzekne rajoonis Adamova internaatkoolis õppiva lapse kaudu, kes tõve Smiltenesse oma vennale tõi. Kaks õpilast nakatus Riias. Kõik neli last on Valka rajooni ajalehe Ziemeļlatvija andmeil haiglaravil.



Eesti tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri kinnitas, et Valgamaal pole viimastel aastatel ega ka tänavu A-viirushepatiiti registreeritud. «Kuna Eestis üldse on hepatiiti vähe registreeritud ja needki juhud enamasti sisse toodud, ei ole mõtet osutada ühelegi maakonnale,» lisas Saluri.



Tema sõnul saab Lätis leviva hepatiidi iseloomustamiseks öelda, et alguse sai see nakkuse levikust süstivate narkomaanide seas. Sellele järgnesid puhangud toitlustusasutustes ja koolides.



Epideemia ulatuslikku levikut on Saluri sõnul soodustanud kaks olulist tegurit. Esiteks on A-hepatiiti Lätis paljude aastate jooksul haigestutud harva, mistõttu suurel hulgal inimestest puudub immuunsus viiruse vastu. Teiseks ei hakatud Lätis epideemia algstaadiumis riskirühmi A-hepatiidi vastu vaktsineerima.



Põhimõtteliselt on samad riskitegurid Eestiski. «Selles mõttes ei ole selle haiguse eest kaitstud ükski riik, kus ei vaktsineerita riskirühma kuuluvaid inimesi A-hepatiidi vastu – seda kinnitab Lätiga samaaegne levik näiteks Tšehhis, Slovakkias ja Ukrainas,» märkis Saluri.



Eesti kodanikele on A-hepatiiti nakatumise riskiriigid Läti, Egiptus, Tuneesia, Maroko, Venemaa ja Ukraina. Valdavalt saadakse nakkus viirustega saastunud toidu või joogivee kaudu.



Olukorras, kus Lätis nakatumine võib olla tõenäoline, soovitab tervisekaitseinspektsioon võimalusel mitte sõita Lätti vaba  aega veetma näiteks kooliklassidel või muidu rühmaviisi.


Kui reis on vajalik, soovitab inspektsioon end kaks nädalat varem vaktsineerida.



Eestis registreeriti mullu 13 A-hepatiiti nakatumist, nendest 11 juhul nakatuti välismaal ja kuuel juhul saadi tõbi just Lätist. 2007. aastal oli meil kümme haigusjuhtu, nendest kuuel korral nakatuti väljaspool Eestit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles