Tänane Postimees kirjutas, et IRLi juhtkond on tutvunud Eesti Rahva Muuseumi (ERM) Raadi arhitektuurikonkursil teiseks jäänud soomlaste tööga, kuid ehitamiseks saab reeglite tõttu siiski kasutada vaid võidutööd.
ERMi ehitamiseks Raadile peab kasutama võidutööd
19. aprill 2012, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRLi juhtkond uuris teiseks jäänud tööd, sest selle peamise eelisena nähakse mõnevõrra väiksemat mahtu, kui oli võidutööl.
Kuid on siiski kolm võimalust, kuidas Raadi võidutööd kasutama ei peaks: esiteks võib toimunu luhtunuks kuulutada ja alustada otsast peale.
Teiseks võib ERMi siiski rajada Toomemäele ja kasutada sealset võiduprojekti «Põhja Konn».
Kolmas võimalus on, et Raadi võidutöö autor loobub ja avab niimoodi ukse järgmisele.
ERMi direktori Krista Aru sõnul oli Raadi konkursi tingimustes kirjas, et võidutöö läheb töösse ja pole võimalik valida teist varianti.
«Teine koht oleks kindlasti olnud lihtsamalt tehtav,» nentis Aru. «Kuid lepingulised suhted pidid tulema võitjaga. Kui ei oleks üldse võidutööd valitud, oleks tulnud üks lõputu protestimine.»
Võimalus mõnda muud varianti kasutada tekkinuks siis, kui võidutöö autorid keeldunuks näiteks oma ideekavandit muutmast.
Aru meenutuste kohaselt oli maja algselt paigutatud nii, et maa peale jäi vaid üks korrus ja ülejäänud osa oli maa all, kuid Raadil on nii kõrge põhjavesi, et see olnuks mõeldamatu.
Aru sõnul ei mindud seetõttu kohe eelprojekti tegemisse, vaid võeti viis Eesti eksperti, kes töötasid võidutöö eskiisi insenertehnilisest küljest läbi.
«Tehti ühene ettekirjutus: maja läheb projekteerimisse vaid kindlatel tingimustel,» selgitas Aru.
Esiteks tuli maja tõsta, teiseks pidi klaasi asendama raudbetooniga ja kolmandaks tuli katus muuta mittekäidavaks.
«Oleks võitjad tollel hetkel öelnud, et see rikub nende arhitektuurilise kavandi ära, siis poleks see projekt töösse läinud ja tekkinuks õigus võtta teine koht,» ütles Aru. «Kuid nad olid muudatustega nõus.»
Aru sõnul ei saanud ehitise maksumus ja euroraha ootus toona võitja valimisel määravaks, sest oletatav maksumus oli kõigi projektide puhul kinnises ümbrikus, mis avati hiljem.
«Rahaline vahe polnud suur, kuid võidutöö oli insenertehniliselt sobimatu meie kliima tingimustesse ja oma ruumipaigutuselt sobimatu muuseumi vajadustele,» sõnas Aru. «Arhitektuuriliselt oli ta...ma ei oska hinnata, žüriis oli äge vaidlus.»
Aru sõnul olid Eesti arhitektidest võidutöö poolt selgelt Andres Alver ja Veljo Kaasik.
ERMi Raadi projekti valimise žüriisse kuulusid Raivo Palmaru (kultuuriminister), Jaanus Plaat (Eesti Rahva Muuseumi direktor), Tiit Sild (Tartu linnaarhitekt), Peeter Mauer (kultuuriministeeriumi muuseuminõunik), Veljo Kaasik (Eesti Kunstiakadeemia professor ja arhitekt), Andres Alver (arhitekt) ja Rein Murula (arhitekt).
Välismaalt olid žüriis Hollandi arhitekt Winy Maas ja Kanada arhitekt Barry Lord.
Žüriid nõustama kutsutud eksperdid olid Karin Hallas-Murula, Toomas Määrmann ja Kaur Alttoa.
Rahvusvaheline žürii, kes hindas Eesti Rahva Muuseumi uue maja kavandeid, sai Kultuurkapitalilt tegevuse korraldamiseks ja töötasudeks 647 000 krooni.
Võistlusele esitati 108 tööd.