Sütevaka kooli direktor autoriteedi pärast ei muretse

Punk ühendab: see pilt on tehtud Õpside Bändi videovõttel. Pildil (vasakult) filosoofia- ja usundiõpetaja Risto Tamm, psühholoog Valter Maatee, 6. klassi õpilane Lisanna Jürisoo, lapsevanem ja kitarriõpetaja Marek Talts, inglise keele õpetaja Urmas Taul ning direktor ja kehalise kasvatuse õpetaja Andres Laanemets. Foto: Erakogu

Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets kummutab kuvandi tuimalt kabinetivaikuses istuvast koolijuhist, kes kramplikult oma autoriteedi pärast muretseb.

Pärnus asuvas Sütevaka humanitaargümnaasiumis pole vahetunni ajal kõrvulukustavat kisa, õpilased ei torma närviliselt ühest kohast teise, keegi ei lõhna tubaka järele ega ürita (vähemalt Arteri nähtu põhjal) ekstravagantse välimusega silma paista. Kes loeb, kes suhtleb vaikselt – noorte nägudelt peegeldub humanitaarkoolile vastavat vaimsust.

Youtube’is ligi 10 000 korda vaadatud Sütevaka Õpside Bändi video, mis selle aasta algul ilmavalgust nägi ja mille aluseks legendaar­se punkbändi Propeller lugu «Punker», kõneleks aga justkui millestki muust. Õõvastav grimm, kontrollimatud grimassid, hullumeelsed keha- ja näomaalingud, kaootiline liikumine, korraliku laulu- ja pillimänguoskuse puudumine ning noorte halvale teele meelitamine oleksid pärast selle vaatamist ilmselt tavakooli lapsevanemate peamised etteheited.

Astuvad ju Õpside Bändis kuulajate-vaatajate ette ... õpetajad, solistiks ei keegi muu kui direktor isiklikult.

Endalegi ootamatus rollis
Kahe aasta eest Pärnu linna aasta haridusjuhi tiitli pälvinud Andres Laanemetsa (41) kabinetis on mustast nahast direktoritool, massiivne töölaud ja seinal president Ilvese portree. Kamm on mehe juustest värskelt läbi käinud, pintsak passib selga kui valatult ning lipski on täitsa otse.

Õpside Bänd tegutseb koolis juba neliteist aastat ning täpselt sama kaua on Laanemets ka oma kabinetis istunud. «Aga alguses ma ei laulnud,» mainib ta.

Andres Laanemets on põline pärnakas, kes 1993. aastal lõpetas Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kehalise kasvatuse ja terviseõpetuse õpetajana. Naasnud kodulinna, tegutses ta pedagoogina Koidula gümnaasiumis ja Pärnu kutsekoolis, ent oli samal ajal huvijuht ja andis tunde ka Sütevaka koolis.

Kui Eesti esimest eragümnaasiumi ähvardas 1998. aastal 0,7 miljoni krooni suuruse maksuvõla tõttu sulgemine ja probleemide lahendamiseks uut direktorit otsiti, kirjutas Laanemets – mõningase üllatusena iseendalegi – avalduse konkursil osalemiseks. Üllatusena sellepärast, et just tol hetkel kaalus ta pangalaenu võtjana tõsiselt koolmeistri ametist loobumist ja hoopis ärisse suundumist.

«Tegelikult olin eluaeg direktoreid natuke kartnud, aga konkursi lõppvoorus seisingi kooli nõukogu ja lapsevanemate ees. Mulle tundus, et võla tõttu pelgasid kogenud koolijuhid konkursil osalemist,» arvab mees, kellele postiljon tõi uues ametis esimeste saadetistena kutseid töövaidluskomisjonidesse ning esimesteks kabinetiuksele koputajateks osutusid töötajad, kes polnud kolm kuud palka saanud. «Mäletan, kuidas pühkisin higi ja mõtlesin, et kuhu ma sattunud olen,» meenutab Laanemets.

Kes seda tagantjärele mäletab, aga ehk saigi Õpside Bänd alguse toonasest stressimaandamise vajadusest. Ettepaneku selleks tegi  karismaatiline ajalooõpetaja Rainer Saks, aga
õigupoolest jõuti enne pillide võimendusega ühendamist pedagoogidega näidendeidki lavale tuua.
Võlgadest sai kool priiks kolme aastaga.

Meeskonnakoolitus võrdub bändiga
Andres Laanemets kinnitab, et suurt esinemiskogemust tal varasemast polnud. Kui  muidugi  paarkümmend pulmaisa rolli välja arvata – aga see oli 90ndate alguses, et nirule õpetajapalgale lisa teenida. Mees nendib, et olles esinenud paar korda bändi koosseisus lauljana, tekkis nii meeldiv tunne, et enam pole pidama saanudki. «Kui ikka näed enda ees hüppamas hullunud rahvamassi, võib saada pisut aimu, mida üks tõeline «staar» võib tunda. Päris võimas tunne!»

Ei möödu ühtki aastat, mil direktor koolirahvast oma esinemisega ei rõõmustaks, ehkki lauljatena on aja jooksul kordamööda üles astunud peaaegu kõik õpetajad.

Pillimeeste koosseis on aga püsinud aastaid sama: trumme taob inglise keele õpetaja Urmas Taul, psühholoog Valter Maatee sõrmitseb soolo- ning filosoofia ja usundiloo õpetaja Risto Tamm basskitarri, muusikaõpetaja Airi Luhaoja spetsialiteediks on klahvpillid, füüsikaõpetaja Raido Koppel, kes lööb kaasa ka Väikeste Lõõtspillide Ühingus, oskab hästi mängida nuppakordioni. Kitarril musitseerib ka kitarriõpetaja ja lapsevanem Marek Talts.

Direktoril on ühistegevuse üle siiralt hea meel: «Kõik nad on ju tavaliselt klassiruumis väga kindlas õpetajarollis, aga julgevad, tahavad ja isegi naudivad seda, et saavad ka muus rollis olla. Pealegi oleme bändiproovis nagu meeskond – toetame üksteist, patsutame õlale, ütleme, et sa oled tubli. Olen veendunud, et bänditegu võrdub meeskonnatöö koolitusega. Tänu bändile teeme meiegi sama asja! Iga organisatsioon, ka kool, põhineb ju suhetel.»

Direktor õpilaste kätel
Mõne kuu eest, täpsemalt pedagoogide jõulupeol, otsustati teha bändile ka videoklipp. «Sest head bändid neid ju teevad,» muigab direktor. «Leidsime, et meil on selleks kõik eeldused olemas, ning mitmed vilistlasedki saaksid kaasa aidata. Siis mõtlesime, millist lugu teha, ja valisime stiiliks pungi – seal ei pea väga puhtalt laulma ja see žanr on teistest selgelt eristuv.»

Igaks juhuks helistas Laanemets ka «Punkri» autorile Peeter Volkonskile, kes kiitis pedagoogide valiku ainuõigeks.
Endla teatri Küünis toimunud võtted meenutasid proffide tegutsemist – võttepäevi oli lausa kaks ning üheks võtterakursiks isegi laealune.

«Minu suurim ebakindlus tulenes selg ees fännide sekka hüppamisest,» meenutab direktor. «Kaalun sada kilo, mistõttu ei olnud kindel, kas noored jaksavad mind kinni püüda ja ega ma oma raskusega kellelegi viga tee. Mitmete käte ramm oli õnneks isegi viie duubli filmimiseks piisav.»

Ebamugavaks osutus ka olukord, kus koolijuht trossidega maast lahti tõsteti. «Rippusin seal ja pidin samal ajal siputades laulmist imiteerima. Hiljem olid trosside jäljed suurte verevalumitena mitu päeva kaenla all.»

Huvitav, kes selle kõik kinni maksis? «Ei noh, kool maksis,» kostab Laanemets, «ega see siis midagi ulmeliselt kallist olnud. Kooliga seotud inimesed tegid kõike ju puhtast rõõmust, ainult mõned, kes olid väljastpoolt, said tasu tunnitöö alusel.»

Ainult oma koolis
Ligi 400 õpilasega kooli direktor Laanemets ütleb, et oma autoriteedi pärast ta ei muretse. Sest kui oleks selle kaotanud, siis juba ammu. Sütevaka fenomen peituvatki õpilaste ja õpetajate vahelises lugupidavas suhtes.

Muide, hiljuti koolis korraldatud anonüümsest motivatsiooni- ja rahulolu-uuringust selgus, et ligi 93 protsendi küsitletute meelest korraldatakse koolis piisavalt ühisüritusi, kolleegidevahelised suhted ning koolijuhi juhtimisstiil ja -meetodid on head, ning koguni 96,5 protsenti leidis, et koolis on meeldiv õhkkond.

«See pani mind imestama,» tunnistab direktor, «aga eks need arvud väljendavad meie meelsust ja olemist. Et on üks tore koht see Sütevaka.»

Kuigi Õpside Bänd astub koolirahva ette harva, on neid mujalegi esinema kutsutud. Isekeskis on aga õpsid jõudnud veendumusele, et mujale nad esinema ei lähe. «See «töötab» ikka meie koolis ja meie õpilastele. Kui läheksime mujale, siis...

Võõra publiku jaoks pole me ju õpetajad, vaid artistid, kes võivad jätta suhteliselt tobeda ja naeruväärse mulje. Vanad inimesed, kes pealegi laulavad mööda.»

CV
Andres Laanemets

Sündinud 17. detsembril 1970 Pärnus
Lõpetanud Pärnu 1. keskkooli ja Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna
Alates 1998. aastast Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor
Pärnu Rotary klubi president, sihtasutuse Endla Teater nõukogu liige
Pälvis 2010. aastal Pärnu aasta haridusjuhi tiitli, tänavu Pärnumaa vapimärgi
Vabaabielus, 18-aastane poeg ja ühekuune tütar

Arvamused

Helen Marie Allik, 9. klass
Minu meelest on Õpside Bänd tohutult lahe asi, mida teistes koolides ei kohta. Hästi-hästi äge, et meil õpetajad koos bändi teevad! Pealegi on nad alati hästi naljakad ka, kannavad vahvaid kostüüme, mis väga tavariideid ei meenuta. Loovalik on enamasti lõbus ja kõik väga super!
Õpetajate autoriteeti ei mõjuta see päris kindlasti. See pole ju n-ö lollikstegemine või nii, aga see näitab, et lisaks meie õpetamisele on neil ka huumorisoont.

Merlin Kivi, 9. klass
Et meie õpetajad bändi teevad, näitab, et nad pole raamides kinni. Nad ei ole nagu tavalised õpetajad, ja eriti oli seda näha videovõtetel. Päris huvitav oli usundiloo õpetaja Risto Tamm, aga üllatas ka direktor. Ma ei usu, et ühegi teise kooli direktorit võiks sellises rollis näha!

Mikk Pärg, 11. klass
Õpside Bänd on erakordne asi, mida üks kool võib omada. Näha oma õpetajaid, keda oled harjunud igapäevases pildis tahvli ees rääkimas, ennast hoopis ära rokkimas ja välja elamas nagu noored, annab meile, õpilastelegi, natuke lootust!

Grete Elviste, 11. klass
Kes veel saaks sellise asjaga uhkeldada? On üldlevinud arusaam, et õpetajad ongi koolis vaid õpetamiseks, aga nad on meil ka suured sõbrad. Usun, et muusikutena teevad nad nii mõnelegi bändile silmad ette. Olen uhke, et meil sellised õpetajad on!