Oru: ERRi silmakirjalik käitumine peab lõppema

Oru märkis, et rahvusringhäälingu seadus keelab Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis (ETV) reklaami edastamise juba aastast 2001. Samas on ERRi juhtkond püüdnud keelust mööda hiilida juba seaduse jõustumisest alates.

«Kui omal ajal see seadus kirjutati, siis jutt oli olümpiamängudest, laulupeost ja ühest-kahest sündmusest veel. Aasta-aastalt on seda piiri täiesti rahulikult laiendatud. Täna ei käi jutt ainult olümpiamängudest ja laulupeost, vaid iga vähimgi spordisündmus või ka paremat mainet omav kultuurisündmus saab ilmselgelt lahkesti reklaamiloa,» kirjeldas Oru.

Loa saamine tuleneb samuti seadusest, kuhu on kirjutatud, et erakordsetel juhtudel võib ringhäälingunõukogu lubada ürituste ülekannete vahel teatud hulga sekundeid reklaami edastada.

«Põhivaidlus käib selle üle, mida tähendab sõna «kaasneb». ERRil on õigus näidata reklaami, kui see kaasneb kas rahvusvaheliste suursündmuste ülekannetega või kohalike tähtsusega asjadega. Kas kaasneb on ainult see reklaam, mis tuleb kaasa paratamatult, või kaasneb tähendab ka kõike seda sponsorreklaami, mida on kuidagi võimalik selle sündmuse juurde leida?» selgitas Oru.

Oru sõnul häirib erakanaleid koondavat Eesti Ringhäälingute Liitu see, et viimasel ajal on nõukogu kõik esitatud taotlused heaks kiitnud ja paari ülekandega piirdumisest pole enam juttugi. Samuti on ERR teinud fraktsioonidele ettepanekuid reklaami keelav seadusepügal üldse kaotada.

Erakanalitele on see aga vastukarva. «Ühelt poolt nad võtavad ära mingi hulga raha, mis tegelikult peaks olema vabaturu raha. Nad võtavad selle ära olukorras, kus seadus seda tegelikult teha ei lubaks. Selge on see, et aastas on see ikkagi päris mitu arvestatavat miljonit eurot,» ütles Oru.
Tema sõnul on ringhäälingute liidu arupärimistele ja taotlustele seni mitmeti reageeritud. Valdavaks on jäänud vastus, et selline reklaami libamine on juriidiliselt korrektne.

«Meie sõnum on see, kas sellisel moel seaduse väänamine on avalik-õiguslikule organisatsioonile kohane?» ütles Oru. Liidu ettepanekute kohaselt tuleks seadusandjal ühemõtteliselt ära määrata, millised on need üks kuni kolm konkreetset ülekannet, mille puhul võib ERR sellise reklaamierandi teha.

On ka seisukohti, mille kohaselt võiks erandite andmise võimaluse ERRi nõukogule üldse ära kaotada. «Seda ei ole ju vaja, kui vaatame YLEt Soomes, siis paljud ülekanded, mille puhul Eestis on justkui kohustus reklaami näidata, on Soome televisioonis reklaamivabad. Järelikult on see võimalik. Lõppkokkuvõttes tuleks see ka ERRile kasuks, et erakanalid ei oleks iga kevad võis sügis taas kirjutamas uut kaebekirja.»