Ehmatavad tulemused PISA-testis sundisid Saksamaad haridust reformima

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Esimese PISA-testi tulemused Saksamaal olid suureks ehmatuseks, pannes haridusjuhte võtma vastu raskeid otsuseid ja algatama suuri muudatusi haridussüsteemis. Reformid on end üheksa aastaga juba õigustanud.

«PISA-test on andnud meile tõesti väga tõsise ja valusa õppetunni,» rääkis Saksamaa PISA-keskuse esindaja Efriede Ohrnberger sel nädalal Tallinnas toimunud edukate haridussüsteemidega riikide konverentsil.

2000. aasta testis said Saksamaa õpilased alla keskmise tulemused nii lugemisoskuses, matemaatikas kui loodusteadustes. Võrreldes põliste elanikega olid sisserännanute peredest pärit lastel märkimisväärselt kehvemad tulemused, samuti sõltusid saavutused ka õpilaste sotsiaalsest taustast.

«Tulemused olid poliitikutele ja avalikkusele suureks šokiks, sest seni oli meil arvamus, et Saksamaa ei ole… ebaoluline riik. Seega olid ootused tulemustele kõrged, aga osutusid vastupidiseks,» tunnistas Ohrnberger.

Nii võttis liidumaade ministrite kogu vastu otsuse tegevusteks seitsmel alal. Esiteks otsustati parandada keelelist pädevust juba alushariduses. Teiseks tugevdada seost lasteaia ja algkooli vahel. «Seni arvasime, et pisikesi tuleb kaitsta, enne kui me nad kooli karmi maailma saadame,» nentis naine. Samuti sooviti parandada algharidust, eriti lugemisoskuse omandamist selles astmes.

Neljandaks otsustati asuda tõhusalt toetama hariduslikus mõttes ebasoodsas olukorras olevaid lapsi – see tähendab eriti sisserännanute peredest pärit.

Viiendaks leiti, et tuleb kindlustada õpetamise kvaliteeti, tuginedes standarditele ja tulemustele orienteeritud hindamisele. «Koolid ei olnud selle üle rõõmsad, sest nad ei olnud seda oodanud,» sõnas Ohrnberger.

Parandada sooviti õpetajate professionaalsust, metoodilist kompetentsust. Ning seitsmendaks tõsteti esile igapäevategevuste võimaluste avardamist koolis, mida koolis pakutakse – seejuures ka pärastlõunal ehk pikapäevarühmas.

Ohrnberger tõdes, et selle laiaualusliku programmi elluviimine samaaegselt kõigis liidumaades oli raske. Oli palju tundlikke kohti. «Kuidas koolitada neid õpetajaid, kes haridustee juba lõpetanud? Kui õpetaja on koolis töötanud 20 või rohkem aastat ja sa siis pead hakkama rääkima, et me peaksime muutma neid või teisi asju, mida te olete 20 aastat teinud, siis on see tundlik teema, sest talle võib tunduda, et ta on midagi valesti teinud. See oli üks raskemaid ülesandeid,» rääkis naine. «Mulle tundub, et oleme õpetajateni jõudnud ja selgitanud, et meie ei taha halba, vaid parimat.»

Koolidele vabamad käed

Saksamaa on püüdnud suurendada ka koolide autonoomiat. «Saksamaal on pikaajaline traditsioon, et koolidele antakse väga üksikasjalikud juhised, mida ja kuidas teha. PISA tulemused näitasid, et ehk ei ole see kõige parem viis. See oli ministeeriumidele raske, kuid nüüd on rajatud koolidele raamistik. See on taas keeruline - kui see on liiga kitsas, ei saa hingata, aga kui liiga lai, on oht, et raamid kaovad silmist. Nii tuli paika panna eesmärgid ja anda koolidele võimalus ise otsustada, kuidas nendeni jõuavad. See oli suur tasakaalu otsimine.»

Uue meetmena viidi sisse sise- ja välishindamine koolides. «See pole kontrollmeede karmis mõttes, pigem vaadatakse selle abil lähedalt, mida koolis on tehtud, ja püütakse leida, mida tuleks muuta ja kuidas paremaks teha.»

Välja töötati riiklikud haridusstandardid, mis kirjeldavad koolidele õpilaste oodatavaid tulemusi, eelkõige pädevusi, mida õpilased peavad omandama. Saksamaa esindaja selgitas, et oluline on teadmiste põhitase, sest ilma nendeta pole võimalik pädevusi õpetada. «Kuid õpilased tahavad teada, kuidas see teadmine mind tulevases elus aitab - me oleme illustreerinud, kuidas neid teadmisi ellu rakendada,» selgitas Ohrnberger.

Iga-aastaselt tehakse ka tsentraalselt võrdlusuuringuid liidumaade vahel. See tähendab üheaegselt kõigis koolides toimuvat eksamit, mille tulemusi ei avalikustata ja mille põhjal pingeridu ei koostata. «Aga õpetajad jälgivad testide täitmist ja saavad kohe tagasisidet tulemuste kohta, mida nende õpilased saavutasid võrreldes teiste koolidega ja võrreldes oodatavate tulemustega.»

«Võin kinnitada, et see on olnud väga suur töö koolide, õpetajate jaoks. See on olnud ka poliitikute jaoks raske, sest nad on pidanud kokku leppima ühismeetmete osas,» rääkis Ohrnberger.

Kui 2000. aasta PISA-test oli Saksamaa jaoks väga suurte reformide algusajaks, siis Ohrnbergeri sõnul on see kaasa toonud silmnähtavalt positiivseid tulemusi: «PISA 2009. testis oli Saksamaa nende riikide seas, kes on näidanud pidevat edasiminekut kõikides valdkondades.» Eriti oluliseks pidas ta paranemist lugemisoskuses, mille tulemused enamikus riikides on langenud. Vähenenud on vahed ka migrandi taustaga õpilaste seas.

2009. aasta PISA-testi tulemustes oli Saksamaa keskmise tulemuse (497 punkti) põhjal 20. kohal, jäädes alla ka Eesti tulemusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles