Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Küttis: eduriikide kogemused näitavad gümnaasiumireformi õiget suunda

PISA-testis edukate riikide kogemuste kuulamine andis kinnituse, et ministeerium liigub gümnaasiumireformiga õiges suunas, märkis haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis.

«Meie oma ühiskonnas tegeleme kangesti just edukatega ja muretseme palju, kuidas Tallinna koolide asju korraldada. Aga kui me teiste kogemustest vaatame, siis nii Uus-Meremaal, Kanadas kui ka Koreas tegeldakse just nõrgematega. Selles mõttes sain ma toetust meie gümnaasiumireformile – see on küll raske, aga me peame püüdma riiklikult muuta olukorda, kus diferents koolide vahel kogu aeg süveneb,» sõnas Küttis Postimehele, kommenteerides PISA-testis edukate riikide kogemusi haridussüsteemi parandamisel.

«Erisused on igal pool, seda on näha, aga sellega püütakse võidelda. Meil aga arvatakse, et las ollagi nii, las maakohtades koolid tuksuvad – väga hea on öelda nii, kui ise ei ela seal,» oli Küttis tuline. «Ma ise olen maal elanud ja koolitanud oma lapsi 25 kilomeetrit kodust eemal, see oli meie pere valik. Aga maanoortel peab ka olema võimalus tugevat haridust saada. Seega sain ma nende riikide kogemustest tuge juurde, et tuleb tegeleda maakondlike gümnaasiumide loomisega.»

Küttisele läks korda ka Saksamaa, Kanada kui Uus-Meremaa esindajate jutt sellest, et testitulemused on seotud väga tugevalt õpilaste sotsiaalse taustaga. «Jõuame samale arusaamisele ka meil – kui me samal teel jätkame, siis hariduse diferents suureneb,» arvas Küttis. «See lihtsalt on nii, et asisemad inimesed viivad lihtsalt oma lapsed nendesse koolidesse, kus nad saavad parema hariduse. Järelikult on meil vaja pidevalt tegeleda sellega, et järgi tuua neid nõrgemaid koole.»

Nii oli Küttisele väga sümpaatne Uus-Meremaa detsiilide põhine rahastamismudel, mille järgi antakse kõige enam raha nendele koolidele, kuhu on koondunud kõige vaesemate perede lapsed.

«Oluline oli neis riikides ka koolide vabaduse suurendamine. Ma olen nüüd kolm viimast aastat, kui ministeeriumis tööl olnud, kuulnud tihtipeale hääli, et [koolidele] vabadust ei tohi anda, peab tugev kontroll ja ühesugune õppekava, siis saavutame edu. Aga PISA tulemused näitavad, et kooli vabadusastmed annavad paremat tulemust ja me peame sellega lepima.» Küttise hinnangul on uus õppekava ses osas praegu õigel teel.

«Oma välishindamissüsteemi püüame praegu ümber ehitada just selliseks PISA-laadse lähenemisega – mitte ei küsita konkreetseid ainealaseid teadmisi, vaid nende teadmiste praktikas kasutamist ehk pädevusi, see on täiesti teine paradigma,» sõnas Küttis.

«Eks näis, kuidas poliitiline konsensus tekib, aga minu isiklik arvamus on, et üleüldse poleks lõpueksameid vaja põhikoolis. See on kohustuslik haridus, kõik peavad seal käima ja selle lõpetama. Võib-olla tuleks mõõta seda muul moel, näiteks komplekseksamiga, aga lõpueksam on minu meelest oma aja ära elanud.» Küttise sõnul näitavad PISA-testi tulemused, et kogu maailmas selles suunas liigutakse ja nii ei ole meilgi põhjust rongist maha jääda.

«Õpetaja on ikka võtmeisik ja ükskõik, kuidas me õpilasi ümber suuname või institutsioone ümber teeme, kui meil ikka ei ole edumeelset õpetajat kaasaegse haridusega, me ikka edukad ei ole,» nentis Küttis veel.

Muist asju on Küttise hinnangul Eestis aga teistest tublidest riikidest pareminigi. Näiteks kui Kanadas räägiti suurtest lõhedest inglise ja prantsuse keelse kogukonna õpitulemustes, siis meil nii suuri erinevusi eesti ja vene keelsete koolide õpilaste vahel pole. «Kuigi, ega me ka nende tulemustega täiesti rahul pole. Olid suuremad 2006. aasta tulemustes, nüüd on natuke vähemaks jäänud.»

Sel nädalal toimus Tallinnas konverents, kus kogemusi jagasid rahvusvahelises PISA-testis edukad riigid nagu Korea, Uus-Meremaa, Kanada, Hong Kong, aga ka Saksamaa, kes pärast esimesi ehmatavaid tulemusi PISA-testis võttis ette ulatusliku haridusreformi.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Onu Bella (Igor Maasik)

53

Onu Bella (Igor Maasik)

laulja ja muusik

Indrek Toome, 71

poliitik ja ärimees

Rein Aedma, 62

kiviraidur, Imeliku osatäitja filmides "Kevade", "Suvi" ja "Sügis".

Raul Narits, 62

õigusteadlane

Sergei Babenko, 53

korvpallur

Jaanus Raidal, 51

poliitik ja omavalitsustegelane

Urmas Tartes, 51

bioloog

Valdo Preema, 45

muusik

Indrek Sell, 31

loodusfotograaf

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,777 EUR
GBP
1,269 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 18.09.2014